Pangad laiendavad optsiooniaktsiate ringi

08. jaanuar 1998, 00:00

Aktsiaoptsioon annab optsiooni ostjale õiguse tulevikus kas osta või müüa lepingus kindlaks määratud hinnaga kindla koguse aktsiaid. Hoiupanga optsioonidiileri Peep Kulla sõnul on EVP optsioonid mõeldud firmadele ja eraisikutele, kes midagi erastavad ja soovivad tulevikus maksta EVPdes. Sellisel juhul on neil võimalik osta ostuoptsioon tulevikku või juhul kui tehakse avalikul müügil hinnaga pakkumine ja tegelik hind kujuneb soovitust kõrgemaks, on kätte jäänud EVPd müügioptsiooni puhul võimalik maha müüa.

Kaubamaja ja Norma aktsiat hindas Kuld kvaliteetseks, nende hinna kõikumine on pangaaktsiate omast väiksem. Peale selle teeb Hoiupank viie suurema pangaaktsia optsioone, millest praegu on täis Tallinna Panga ja Ühispanga aktsia limiit.

Tallinna Panga valuuta- ja optsioonidiiler Jaak Raivo kinnitas, et pangast on võimalik osta peaaegu kõigi aktsiate optsioone, mida soovitakse ja juhul kui klient on nõus riskantsemate tehingute eest ka rohkem maksma. Põhinimekirjast ei sõlmita vaid Eesti Näituste aktsia optsioone.

Optsiooniturust 80--90 protsenti omav Hansapank teeb peale kümmekonna Eesti aktsia Riia börsi põhinimekirja aktsiate ja Venemaalt Ühendatud Energiasüsteemide ja Lukoili aktsiate optsioone.

Jaak Raivo manitses inimesi senisest enam analüüsima optsioonitehingute põhjendatust. «Tegemist on spekulatiivse tehinguga ja inimene peab olema valmis seda raha kaotama. Kui aktsiatega on peaaegu võimatu kõike kaotada, siis minu klientidest kaotas 90 protsenti sügisel kogu raha,» lausus ta.

Võrreldes eelmise suvega on kliendid hakanud huvi tundma ka müügioptsioonide vastu, märkis Raivo.

Raivo sõnul sõlmitakse hulgaliselt Ühispanga aktsia müügioptsioone, Forekspanga ja Hansapanga aktsia puhul tehakse rohkem ostuoptsioone, Tallinna Panga aktsiaga tehinguid ei tehta.

Tõnis Haavel Hansapangast lausus, et mulluse suvega võrreldes on muutunud optsioonide sõlmijad ise. Kui varem moodustasid lõviosa spekulandid, kes kasutasid tehingut lihtsalt finantsvõimendusena, siis nüüd on viimased kadunud.

Haaveli sõnul hakkab taas pärast sügisest börsikrahhi suurenema ostuoptsioonide osakaal, mis küll ei pea tähendama pimedat usku börsi tõusu. Investorid peavad Haaveli hinnangul õppima turul tegutsema ja tegema endale selgeks, kuidas teenida ka languse korral. «See on muidugi raske, kui 60 protsenti maakleritestki seda ei tea,» nentis Haavel.

Peep Kuld märkis, et Hoiupangas sõlmitud optsioonidest on enamik pikkusega kolm kuud ja rohkem. Ta lisas, et riskivabam on teha pikemaajalisemaid optsioone.

Haaveli ütlusel tehakse optsioone rohkem lühema aja peale. Kui eelmisel suvel osteti optsioone kuueks kuuks, siis nüüd on selliseid tehinguid väga vähe ja põhiliselt tehakse optsioonid kuu või kahe peale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing