Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suursaadik jahutab kuumenenud idasuhteid

12. jaanuar 1998, 00:00

Möödunud nädalal sai Ees-ti suursaadik Venemaal Mart Helme hakkama rumala avaldusega. «Me peame lõpetama idapoliitika ületähtsustamise,» teatas Helme ja hoiatas, et idasuhete ülekuumenemisega kaasneb Eestil oht sattuda SRÜ riikide staatusesse.

Äripäeva arvates on Mart Helme väljavahetamine diplomaatiliselt targema inimese vastu hädavajalik. Vastasel korral me jäämegi idasuhetes läbimurret ootama.

Suursaadik Venemaal ei saa tulla välja avaldusega, et idapoliitika on üle tähtsustatud. Topelttollide ja piirilepingu puudumise valguses kõlab selline avaldus naiivselt.

Eesti välispoliitika seisukohast peaks Moskvas asuv suursaadik olema üks olulisemaid ametikohti. Suhted Venemaaga on meile paratamatult tähtsad, tahame me seda või mitte. Toimetuse hinnangul ei saa praegu idasuhete puhul rääkida ületähtsustamisest. Pigem võib rääkida idapoliitika unarusse jätmisest.

Välisministeerium on esikohale seadnud Brüsseli ja on jäädud lootma Euroopa suurriikide ning USA abile, et nad sunniksid Moskvat Eestiga suhteid parandama. Selline strateegia ei ole aga käega katsutavat tulemust andnud ja sellepärast on ministeeriumil viimane aeg oma idapoliitikat muuta.

Idasuhete parandamine on Eestile oluline, sest Venemaa näol on tegemist tähtsa ekspordi- ja tooraineturuga. Idapoliitika tähtsust tõestab kasvõi Soome näide. Põhjanaabrite ettevõtluse kiire arengu ja edu aluseks olid just head suhted Moskvaga.

Piirilepingu sõlmimine ja topelttollide kadumine oleks oluline regionaalpoliitiline samm, mis elavdaks ettevõtlust Lõuna- ja Kirde-Eestis. See annaks palju suurema efekti kui aasta algusest kehtima hakanud regionaalne tulumaksusoodustus. Samuti oleks see üheks oluliseks teguriks välisinvesteeringute meelitamisel.

Sellele saab vastu vaielda ja öelda, et Eesti ettevõtluse arengut silmas pidades ei tohiks idasuhteid üle tähtsustada. Topelttollid võivad ju kaduda, kuid suhete jahenedes võidakse meie kaupadele uuesti piirangud seada. Eesti firmade liiga tihe seotus Vene turuga osutub siis ehk mitmetele ettevõtetele saatuslikuks. Sama hästi võib väita, et ärge ostke aktsiaid, sest kunagi kukub börs niikuinii.

Kõik eksporditurud on seo-tud riskiga ja sellega tuleb arvestada. Viimane näide oli see, kui meile nii sõbralik Brüssel keelas Eesti piimatoodete ekspordi Euroopa Liitu.

Et Venemaa kehtestas topelttollid, oli meie majandusele isegi kasulik. Uutele turgudele minek sundis ettevõtteid rohkem investeerima ning toodangu kvaliteeti parandama. Need investeeringud on hakanud ennast ära tasuma ja nüüd oleks ettevõtetele vaja uut süsti. Selleks olekski idaturu avanemine. Seepärast peakski välisministeerium panema suuremat rõhku idasuhete parandamisele.

Topelttollide kadumine oleks ka üks kõige tõhusamaid vahendeid põllumajanduse ja regionaalpoliitikaga seotud probleemide lahendamisel. Selleks, et valitsus saaks oma prioriteete realiseerida, tulebki kõigepealt Mart Helme Moskvast tagasi komandeerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing