Eesti Energia kasum kuuekordistus

«Kui võrrelda teiste Põhjamaade energiafirmadega, võinuks kasum suurem olla,» ütles Eesti Energia peadirektor Udo-Rein Lehtse.

Kasumi suurenemist põhjendas Lehtse tütarettevõtete paranenud koostööga. Paranes koostöö tehniliste talituste vahel, mistõttu põletasime vähem põlevkivi, selgitas ta. Samas tõi Lehtse esile ka investeeringuid jaotusvõrkudesse, mistõttu vähenesid liinikaod. «Ja head ekspordilepingud Venemaaga, mille üle vaidlesime pingeliselt,» lisas ta.

Sel aastal kavatseb Eesti Energia investeerida 660 miljonit krooni, võrdluseks: mullu investeeris ettevõte 487 mln krooni ja ülemöödunud aastal 249 mln krooni. Kui kasumist 15 protsenti omanikutulu riigile maha arvata, investeerib Eesti Energia omavahenditest ligi 240 miljonit krooni, ülejäänu tuleb laenudest. «Vaadates vajadusi, ei ole numbrid suured, kuigi Eesti oludes nad siiski seda tunduvad,» kommenteeris Lehtse.

Suurema raha, 148 miljonit krooni, plaanib Eesti Energia sel aastal investeerida jaotusvõrkudesse, et vähendada kadusid madalpingevõrkudes.

83 miljonit krooni kulub Tallinna Kivimäe uue alajaama ehitamiseks, et parandada linna lääneosa elektriga varustamist. 70 miljonit krooni läheb maksma Eesti elektrijaama pilootprojekt, ühe auruturbiini moderniseerimine, et tõsta tema kasutegurit. «Efektiivsuse kasvust hoiame aastas kokku 12 miljonit krooni,» tähendas Lehtse.

65 mln krooni on plaanis investeerida filtrisse, et vähendada korstnasse lenduvat põlevkivitolmu. Investeeringu tagajärjel väheneb tolmu hulk Lehtse sõnul 12 korda.

Äriregistrisse jõuab AS Eesti Energia Lehtse väitel ilmselt 1. aprilliks, seni jätkab firma riigiettevõttena. Eesti Energia selle aasta käibeprognoos on 3,8 miljardit krooni. Kasumiprognoos sõltub Lehtse kinnitusel sellest, kas ja kui palju tõusevad põlevkivi ja raudteevedude hind.