Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskkonnaekspert nõustab ettevõtet
«Keskkonnaeksperdi kasulikkust mõistavad eriti välisfirmade tütarettevõtted,» ütleb keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse talituse juhataja Mihkel Vaarik. Keskkonnaaudit aitab firmal paremini konkurentsis püsida ja vajadusel konkurendi tegematajätmistele tähelepanu juhtida.
Keskkonnaekspertiisi tehakse 1992. aasta rakendusmääruse kohaselt ehitatavale või rekonstrueeritavale objektile. Ekspertiisi tellib keskkonnaministeerium või maavalitsus. Tartu keskkonnafirma OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Heikki Kalle ütleb, et nende firma teeb kolmveerand kõigist ekspertiisidest kütuse jae- või hulgimüügiga tegelevates firmades.
Keskkonnaaudit on ettevõtte analüüs keskkonnakaitselisest seisukohast. Auditi tellib ettevõte ise. Heikki Kalle räägib, et nende firma on teinud seni vaid osalist auditit, sest Eestis puudub vastav protseduur.
OÜ Georemest teeb praegu keskkonnaauditit ASis Tallinna Sadam. Tallinna Sadama arendusosakonna spetsialisti Andres Linnamägi sõnul annavad eksperdid hinnangu Tallinna reisi- ja kaubasadama territooriumile.
«Auditi alusel koostame ettevõtte lähemate aastate keskkonnapoliitika,» sõnab Linnamägi. «Meie eesmärk on viia ohuallikad miinimumini, mitte hakata tuld kustutama siis, kui midagi on juba juhtunud.»
Heikki Kalle sõnul on mitmed Kirde-Eesti ettevõtted, nagu näiteks Silmet, keskkonnakaitse ignoreerimise tõttu riigiga kogu aeg pahuksis.
«Kirde-Eesti seisukohast normaalne ettevõte tähen-daks Tartumaal katastroofi,» teatab Kalle. «Tegu pole Kirde-Eesti looduse suurema enesepuhastusvõimega, vaid sotsiaalpoliitilise probleemiga. Ei saa ju Kirde-Eesti ettevõtet päevapealt kinni panna.»
Mihkel Vaarik keskkonnaministeeriumist lausub, et keskkonna mõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seaduse kallal on töötatud juba paar aastat. «Eelnõu on läbinud ministeeriumite kooskõlastusringi,» selgitab Vaarik. Ta avaldab lootust, et eelnõu jõuab riigikogusse kevadel.
«Seaduses näeme ette võimaluse muuta keskkonnaauditi tegemine osadel juhtudel kohustuslikuks,» räägib Vaarik. «Näiteks see on vajalik ettevõtte erastamise puhul.»
«Keskkonnaauditi hinna suurusjärk on analoogne finantsauditile,» ütleb OÜ Georemest tegevdirektor Reigo Lehtla. «Oleme teinud ka üle saja tuhande krooni maksnud auditi,» lisab ta.
OÜ GR-Skoop keskkonnaaudiitori Tõnis Põdra sõnul võtab tõsise keskkonnaauditi tegemine aega paar kuud. Põdra andmetel on kalleim keskkonnaaudit Eestis maksnud ligi pool miljonit krooni.
Ühispanga Tartu kontori laenuosakonna juhataja Andres Antsov on koostööga keskkonnafirmaga Hendrikson & Ko igati rahul. «Kasutame keskkonnaeksperte laenuprojektide puhul, kus on tegemist keskkonna võimaliku saastamisega,» räägib Antsov. «Hendrikson & Ko on koolitanud meie laenuosakonna töötajaid. Nüüd oskame väiksemaid riske juba ise hinnata.»