Ihaldatav Aidu karjäär

Eestis on valitsus põlevkivile määranud kaks hinda. Energiaettevõtted ehk elektrijaamad ostavad praegu põlevkivi hinnaga 106 krooni tonn. Töödeldud, parema kvaliteediga ning tegelikult kõrgema omahinnaga tehnilise põlevkivi tonn maksab aga umbes 70 krooni.

Nüüd aga taotleb Eesti Põlevkivi septembrist põlevkivile 20% hinnatõusu ning Kiviter on jälle teatanud oma valmisolekust asuda põlevkivi ise kaevandama.

Selleks on välja pakutud kaks varianti. Kas anda Kiviteri kasutada Aidu karjäär, kus tehnilise põlevkivi tootmine on võrreldes teiste karjääride-kaevandustega odavam. Teine, keerulisem võimalus on, et Kiviteri keemikud avavad enda jaoks uue karjääri.

Kui ma kuumaastikku meenutava Aidu karjääri territooriumi keskpaigas asuvas administratiivhoones karjääri peainsener Ülo Juhkovi pilku kohtan, näen seal usaldamatust ja umbusku ajakirjanduse vastu. Närviliselt seletab ta, kui rumal on ajakirjanduses leviv jutt sellest, et Aidu karjäär on Eesti Põlevkivi tulutoovaim osa ja selle võiks anda Kiviterile keemiatööstuse päästmiseks.

Karjäär töötas möödunud aastal üle 15 miljoni krooni suuruse kahjumiga.

Kahjumi põhjus pole selles, et mäeinsener Juhkov tööd ei tunne ja kaevurid laisad on. Põhjus on peainseneri sõnul eelkõige selles, et Aidu peab omahinnast tunduvalt odavamalt põlevkivi Kiviterile müüma.

Juhkov viib mind karjääri. Selgitab, kuidas karjäärist põlevkivi kätte saadakse, osutab maavälist olendit meenutavale haruldasele ekskavaatorile, mis kulutab elektrienergiat sama palju kui Rakvere linn.

Aidu karjäär on Eesti Põlevkivi noorim allettevõte, kuid rajatud on ta juba 1974. aastal. Aidu karjääri koosseisus on tegelikult kolm nn töötavat karjääri, kus toimub otseselt põlevkivi kaevandamine. Lisaks veel transpordi osakond, rikastusvabrik, lõhketööde osakond, maaparandamise osakond, elektriosakond ja maatööde osakond.

Kokku on Aidu karjääris 760 inimest, töötaja keskmine kuupalk on 3919 krooni kuus.

Aidu karjääri direktor Leonid Talko on õnnelik, et keegi on tulnud teda karjääri kuulama. Tavaliselt Aidus ei käida. Ministrid vahel käivad, aga kaua ei viitsi nemadki olla.

Talko räägib, et Aidu karjäär müüs möödunud aastal põlevkivi 204 miljoni krooni eest. Kulutusi oli aga kokku 216 miljonit krooni. Lisaks maksis karjäär tagasi krediiti hiljuti ostetud Volvo kallurite eest.

Kogu kaevandamise mahust, 207 miljonist tonnist, tootis ettevõte 28% just tehnilist põlevkivi -- Kiviteri tooraine. Aidu karjääri kahjumi katab kontsern Eesti Põlevkivi teistest karjääridest-kaevandustest saadud kasumi arvel.

Aidu karjääri juht on läbi sõitnud kõik suurimad karjäärid Skandinaavias, Euroopas ning Ameerikas ja on veendunud, et tehnoloogia, millega kaevandatakse põlevkivi Aidus, ei ole mingilgi määral aegunum või kehvem kui mujal maailmas. Vastupidi, see on oma lihtsuselt eesrindlik.

Probleem on aga selles, et Aidu karjääri tehnika on vananenud. Remondiks või moderniseerimiseks puudub aga raha.

Leonid Talko ei ole fanaatiline põlevkivi kaevandamise pooldaja. Ta saab aru, et millalgi on sellel tööstusharul Ida-Virumaal lõpp ja et naftale või maagaasile on põlevkivi nõrk oponent.

Aga kui siia on juba loodud põlevkivi kaevandamise baas, siis saab seda küllaltki odavalt ja üsna edukalt kuni ressursside lõppemiseni kasutada, kinnitab Talko.

Eesti Energia haldusnõukogu juht Jüri Käo ütles hiljuti veendunult, et põlevkivi kaevandamise kulusid on võimalik tunduvalt vähendada.

Käoga on sama meelt ka Kiviteri nõukogu liige Priit Piilmann Ta lisab, et nad tõesti loodavad, et Kiviteril lubataks ise põlevkivi kaevandama hakata.

Piilmanni sõnade kohaselt oleks Kiviterile kaevandamisõiguse andmine ka konkreetne samm monopoli lõhkumise poole. Ning ka Eesti Põlevkivi nõukogu on teatanud, et põlevkivikeemiatööstuse säilimise ja tuleviku nimel on nad nõus Aidu karjääri Kiviteri majandada andma.

Direktor Leonid Talko vihastub, kui keegi püüab tõestamata selgitada, et tehnilist põlevkivi on võimalik toota odavamalt, kui seda praegu Aidus tehakse. «See, et Aidu karjääri Kiviteriga ühendamisel lahendame me põlevkiviõli tootmise probleemi, on tühi jutt,» ütleb Talko.

«Kui homme tekib küsimus, et see karjäär peab töötama väljaspool kontserni, omaette firmana, või näiteks liita ta Kunda tsemenditehasega või Kiviteriga ja rääkida seejuures tehnoloogilise põlevkivi osa suurendamisest ning selle hinna vähendamisest, siis see on absurd,» purskab Talko välja oma hinnangu.

Palk, riigimaksud, lõhkeaine ja nafta ning elektrienergia, mis põlevkivi kaevandamisel kulub, moodustab kokku põlevkivi hinnaks rohkem kui 100 krooni tonn.

«Kui ettevõte müüks oma toodangut vaid Kiviterile, oleks meil viie kuuga lõpp ja 760 inimest tööbörsil,» räägib Talko.

Aidu karjäär saaks töötada rentaablilt juhul, kui ta lõpetaks tehnoloogilise põlevkivi tootmise ja müüks põlevkivi vaid energiaettevõtetele, kinnitab Talko.