Balti kiirtee digitaaltulevikku

09. veebruar 1998, 00:00

Läänemere-äärsete riikide suurärimeeste memorandum 80 ettepanekuga piirkonna investeerimiskliima, seaduste ja transpordisektori täiustamiseks leidis 22.--23. jaanuaril Riias kohtunud 11 valitsusjuhilt väärilist tähelepanu.

Dokument toob välja rea probleeme, mida võib vaadelda kui piirkonna majandusarengut takistavaid tegureid. Kokkuvõtlikult on ärimeeste sõnum selline, et riigid on läbinud A ja B etapi, kuid peavad seni saavutatut veel täiustama ja parandama, et jõuda C-ni ehk jõukuse künnisele.

Kommentaari vajaks aga arengu käsitlus nimetatud memorandumis. Olulisemate probleemide loetlemisega on suurettevõtete juhid kindlasti kokku hoidnud dokumendi adressaadiks olnud riigipeade kallist aega. Samas ei ole selles sõnagi tulevikust, kuhu me jõuda loodame, ega maailmamajanduse arengusuundadest, mis moodustab fooni Läänemere-äärsete riikide oodatavale toodangu- ja kaubanduse kasvule.

Peaaegu tähelepanuta jääb üldine veendumus, et maailmamajanduse arengu liikuma panev jõud on infotehnoloogia ja telekommunikatsioonid. Palju, kui mitte kõik, hakkab edaspidi sõltuma digitaaltehnoloogia ühildumisest.

See tähendab, et arenenud majandusega riikides (peamiselt Läänemere läänekaldal) on peaaegu kõik inimesed multimodaalsete infoseadmete vahendusel omavahel katkematus ööpäevaringses ühenduses, mis muudab tühjaks sellised mõisted nagu kaugus, riigipiirid, organisatsioonid nende praegusel kujul ning kaotaks takistused infole juurdepääsul.

Kummaline, et üks allakirjutanutest -- telesidekontserni Ericsson juht Lars Ramqvist, ei nurisenud, et infotehnoloogiat dokumendis ei mainitud.

Rootsi press kirjutas entusiasmiga sellest, kuidas suurärimeeste 1996. a Stockholmi kohtumise soovituste kohaselt sai valmis uurimus Läänemere piirkonna energiasüsteeme ühendavast Balti Ringist. Keegi ei kahtle uurimuse vajalikkuses, sest odavam, puhtam ja usaldusväärsem elektrivarustus on oluline kogu piirkonna arenguks.

Võib-olla peaks aga järgmine uurimus käsitlema Balti Informatsiooni Kiirtee rajamist, mis võiks ühe võimaliku kanalina kasutada ka Balti Ringi ülekandeliine.

Sellised nägemused ei ole unikaalsed ning on mujal maailmas juba teoks saamas. Hoolimata majanduskriisist ei ole Malaisia loobunud plaanist rajada infotehnoloogia metropol Cyberjaya. Ettevõtted ühendatakse omavahel ja välismaailmaga 5- või 10gigabitiste optiliste kanalitega (USA firma Lucent uusim tehnoloogia võimaldab andmeid edastada juba kiirusega kuni 400 gigabitti sekundis). Tänu tehnoloogilisele hüppele suudaksid Aasia tiigrid haavadest hoolimata teiste piirkondadega edukalt konkureerida, sest suudavad tehinguid sõlmida ja projekte juhtida globaalsel tasandil täiendava ajakuluta.

Samal ajal kui Läänemere riikidel on lahendada mitmeid pakilisi päevaprobleeme, ei tohiks unustada arvestatava ühise jõupingutuse vajalikkust hüppeks digitaalsesse tulevikku.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing