Keskerakondlik mõte

Keskerakonna poliitika avaldub het-kel kõige selgemalt Tallinnas. Prae-guse pealinna koalitsiooni puhul on Keskerakond linnavalitsuses ilmselgelt üleesindatud.

Arvestades, et volikogus on nii Keskerakonnal kui valimisliidul Tallinn 12 kohta, kuuluvad Keskerakonnale volikogu esimehe ja kolme abilinnapea ametid, valimisliidule Tallinn aga ainult linnapea ja ühe abilinnapea kohad. Sellises seisus saab Keskerakond vabalt teostada oma kuluaaripoliitikat ja valimiskampaaniat.

Kui riigi tasandil Keskerakond alles haub maksusüsteemi progresseeruvaks muutmist, siis Tallinnas on abilinnapea Peeter Kreitzbergi eestvedamisel neil see juba varjatult õnnestunud.

Sest mida muud kujutab endast lasteaia osalustasu, mis alates suvaliselt kehtestatud 3000 krooni sissetuleku piirist pereliikme kohta kolmekordistub? Seejuures selle maksu laekumine on eelarvesse planeeritud ilmse suhtumisega, et inimesed hakkavad oma tegelikke tulusid varjama ning maksavad lapse eest ikkagi 100 krooni, mitte 300 krooni.

Kurb, et minimaalse palgaga lasteaiakasvatajad saavutasid selle palju sotsiaalseid pingeid tekitanud lisamaksu läbi tühise palgatõusu -- keskeltläbi 60--70 krooni. Võtkem Kreitzbergi tegevusest keskerakondlikku mõttesse märksõna JAGA.

Abilinnapea Kalev Kallo vastutab pealinna transpordikorralduse eest. Ei peatuks pikemalt Kallo korruptsioonimaigulistel suhetel kurikuulsa Valikaga, mis teenis linnale planeeritust hulga väiksemat tulu. Kuid ka pärast Valika vaevalist reorganiseerimist pole pealinna parkimiskorralduses hoomata positiivseid muudatusi.

Lahendusi nähakse vaid parkimistasu tõstmises ja tasulise parkimisala laiendamises. Millal valmib aga esimene linna püstitatud avalik parkimishoone? Võtkem Kallo tegevusest keskerakondlikku mõttesse märksõna KRABA.

Vaevaliselt edeneva omandireformi eest vastutab Tallinnas abilinnapea Mait Metsamaa.

Ajakirjanduses esitatud süüdistustele, et linnaplaneerimis- ja omandireformiamet on korrumpeerunud, reageeris Metsamaa ebakohaste mõnitustega. Oma alluvat, kes võttis 2000 krooni altkäemaksu, tituleeris ta otsesõnu lolliks.

Ajal, mil 15 000 erastamisõigusega maaostu taotlusest oli Tallinnas ostu-müügilepinguni jõudnud vähem kui 2%, andis Metsamaa koduses mullivannis Kroonika ajakirjanikule jahmatamapanevalt otsekoheseid vastuseid oma primitiivmaterialistlikust maailmakäsitlusest. Mis siis ikka -- võtkem Metsamaa tegevusest keskerakondlikku mõttesse märksõna ÜLBITSE.

Teadagi kontrollib keskerakondliku mõtte kujunemist kõige rohkem Tallinna volikogu esimees Edgar Savisaar. Kuna just võim on Savisaare element, siis on ta ka pealinnas tegelenud eelkõige võimuprobleemidega.

Tema viimane algatus on viia pealinna seaduse eelnõusse sisse mõte ühitada linnapea ja volikogu esimehe ametikohad. Väga iseloomulik -- temasugust jõulist juhti võimude lahususe printsiip kahtlemata ärritab. Seega võtkem Savisaare tegevusest keskerakondlikku mõttesse märksõna VALITSE.

Kokkuvõttes formuleeriksin keskerakondliku mõtte järgmiselt -- jaga ja valitse, kraba ja ülbitse. Mõtte esimene pool, n-ö teoreetiline baas pärineb Machiavellilt. Teine pool on aga keskerakondlik pealisehitus.