Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalakasvandused reostavad Läänemerd
Uurimine näitab, et Soome kalakasvandused, mis on koondunud Ahvenamaa ümber ja saarestikku Turu linna lähistel, paiskavad keskkonda niisama palju lämmastikku ja fosforit kui miljonilinn Kopenhaagen.
«Kokku langeb kalakasvanduste arvele 2--3 protsenti Läänemerre paisatavast lämmastikust ja fosforist, kui juurde arvata ka mujalt tulevad kogused,» ütles kalastusinspektor Carl Storå Ahvenamaa läänivalitsusest.
Ahvenamaa 36 kalakasvandust, mille käive on 234 mln Eesti krooni ja mis annavad tööd 100 inimesele, on kantud Läänemere keskkonnakomisjoni koostatud olulisemate saasteallikate nimekirja.
Kalakasvanduste arvele langeb ligi 40 protsenti kogu Ahvenamaalt Läänemerre paisatavast lämmastikust ning 13 protsenti fosforjäätmetest.
Kinnikasvanud haisvad lahesopid võivad üsna pea negatiivselt mõjuda Ahvenamaa olulisele tuluallikale turismile.
Kriitikale reageerides on Ahvenamaa vastu võtnud tegevusprogrammi, mis peaks aastaks 2005 fosforheitmeid 1996. aasta tasemest 30 protsenti ja lämmastikheitmeid 20 protsenti vähendama. Eesmärk on saada keskkonnasertifikaat ISO 14 000.
Soome keskkonnaminister Pekka Haavisto nõuab kasvandustes kasvatatud vikerforelli kõrvaldamist koolide, lasteasutuste ja haiglate menüüdest, et nii kalakasvatajatele survet avaldada. Ka reisiparvlaevad, kes suurtes kogustes kasvatatud vikerforelli ostavad, on küsimust arutanud.
«Me ei nõua tarnijatelt ISO 14 000 sertifikaati. Teeme seda alles siis, kui ise selle sertifikaadi saame. Lähtume põhimõttest, et müüme seda, mida kliendid soovivad. Kui kliendid kasvandustes kasvatatud kala ei soovi, siis me seda ka ei müü,» ütles Viking Line'i tegevdirektor Nils-Erik Eklund.
Aastas kasvatavad Soome kalakasvatajad umbes 20 000 tonni vikerforelli, Rootsi kalakasvatajad aga 5000--6000 tonni. DI