Maanteeamet tahab saada oma kasutusse kogu maksuraha

11. veebruar 1998, 00:00

Maanteeameti andmeil läheb selleks aastaks planeeritud kütuseaktsiisi ja teiste sõidukitega seotud maksude laekumisest ligi 500 mln krooni muuks otstarbeks kui teedeehitus ja -remont. Kokku peaks kütuseaktsiisi ja mootorsõidukimakse kogunema riigile 1,535 mld krooni.

Maanteeameti eelarve on sellest 649 mln krooni, rääkis Riho Sõrmus. Valla teede korrashoiuks läheb eelarvest umbes 120 mln krooni, lisas Sõrmus. Tema andmeil on valdade teeprojektidest praegu kaetud vaid kolmandik. Peale selle kulutavad neli Eesti suuremat linna tänavate korrashoiuks kokku 300 mln krooni, ütles Sõrmus.

«Näen, et ligi 500 mln kr läheb mujale, mitte teederemondiks,» lausus Sõrmus. «Seni, kui meil on teedemajandus alaarenenud ja alafinantseeritud, ei saa me lubada nn teederaha jagamist.»

Sõrmuse sõnul ei ole maanteeameti eesmärk viia sõidukite kasutamisega seotud maksudest saadav raha riigieelarvest välja, vaid kasutada seda sihtotstarbeliselt teederemondiks. «Nende maksude näol on vaja luua sihtkapital, aga ma tean, et see ajab riigieelarve kujundajad vihale,» ütles Sõrmus.

Sihtkapitali ehk nn teedekapitali põhimõte on, et loodava sihtotstarbelise fondi käsutusse jõuaksid kõik sõidukite kasutamisega seotud maksud ja maanteeamet koostaks eelarve, kuidas seda raha jagada, rääkis Sõrmus. «See oleks väga korrastatud süsteem, kus oleks selge, kui palju laekub raha bensiinilt, diislikütuselt, palju vedurite diisliküttelt,» jätkas Sõrmus. «See oleks absoluutselt korrastatud süsteem, kus oleks tagatud raha täpne jagamine, st kui palju läheb raha linnatänavate jaoks, kui palju valla- ja riigimaanteedele.»

Sõrmuse sõnul on eeskuju Läti ja Leedu näol olemas. Eesti lõunanaabrid on pärast sihtkapitali loomist saanud oluliselt suurendada oma investeeringuid teede korrashoidu, väitis Sõrmus.

Rahandusministeeriumi eelarvespetsialist Jaan Juhanson ütles, et seaduse kohaselt on maanteede finantseerimisallikaks nii mootorikütuse aktsiis kui teised eelarvevahendid.

«Rahale, mis eelarvesse laekub, pole peale kirjutatud, kuhu ta peab minema,» sõnas Juhanson. «See on üldine eelarvetulu.»

Juhanson väitis, et maanteed pole ainus koht, kuhu kütuseaktsiisist laekuv raha peab minema. Peale riigimaanteede on kütuseaktsiisist saadav raha kasutusel ka nt parvlaevade, sadamate, vee- ja raudteede korrastuses, sõnas rahandusministeeriumi töötaja. Kütuseaktsiisist on vaja katta ka ühistranspordi toetus ligi 210 mln krooni ulatuses, sõnas Juhanson.

Juhanson ei pea teede korrashoiuks sihtotstarbelise fondi loomist õigeks: «Selge, et maanteeametil on vähe raha, ja jutuga aktsiisiraha baasil sihtkapitali loomisest avaldavad nad survet, et seda rohkem saada,» ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing