Töösturite omad vitsad peksavad

Eile vastas põllumajandusminister Andres Varik riigikogus viie juhti-va opositsioonipoliitiku arupärimisele. Arupärijad tundsid huvi, milline on ministeeriumi roll, et tagada kohalike põllumajandussaaduste vastavust Euroopa Liidu nõuetele.

Toimetuse arvates on eksporditurgudega seonduv eeskätt iga ettevõtja enda probleem ja kui mõni turustuskanal hügieeninõuete mittetäitmise tõttu kaob, siis ei saa selles süüdistada riiki ega ministeeriumi.

Riigi ülesanne ei saa olla piima-, kala- või lihatööstuste tootmisprotsessi viimine vastavusse Euroopa Liidu hügieeni- ja sanitaarnõuetega.

Kui ettevõtte omanikud ei ole vajalikest investeeringutest huvitatud või omanikele tunduvad kehtestatud nõuded ja direktiivid liiga jaburad, et nende täitmiseks raha kulutada, siis peab ta leppima sellega, et Euroopa Liidu liikmesriikide turud tema toodetele sulguvad.

Sellega kaasneb aga oht, et varsti kaob ära ka Venemaa ja Ukraina turg, mis on Eesti ettevõtete jaoks palju olulisemad võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ukrainas ja Venemaal otsitakse kogu aeg ettekäändeid, et Eesti toodete eksporti takistada.

On naeruväärne süüdistada ministeeriumi või riiki selles, et viimane pole kehtestanud vajalikke seadusi ja eeskirju. Kohalike ettekirjutuste puudumine ei välista Euroopa Liidu vastavate eeskirjade järgmist. Tuleb ainult need eeskirjad endale selgeks teha.

See peaks olema eeskätt erialaliidu ülesanne. Piimatööstuste ekspordikeeld on kivi piimaliidu kapsaaeda.

Põllumajandusministeeriumi ülesanne on kõik direktiivid ja eeskirjad eesti keelde tõlkida ja teha need kohalikele ettevõtetele kättesaadavaks. Eesti piimatööstused võivad põllumajandusministeeriumile ette heita ainult seda, et ministeerium ei ole korraldanud piisavalt nõupäevi ja seminare, kus oleks euronõudeid tutvustatud.

Erialaliit peaks tagama selle, et euronõuded jõuaks liikmete kätte ja avaldama survet ettevõttele, et viimane parandaks oma tootmist ja muudaks selle nõuetekohaseks. Riik jälle peaks seisma hea nende ettevõtete eest, kes järgivad euronõudeid, ja tegema kuluaaritööd, et ühe ettevõtte järgi ei tehtaks järeldusi kõigi ettevõtete kohta.

Selleks, et piimatööstused Euroopa Liidu ekspordilitsentsi tagasi saaksid, tuleb tööstustel teha mahukaid investeeringuid euronõuete täitmiseks ja alles pärast seda peab riik hakkama Brüsselis tegema kuluaaritööd, et euroametnikud uuesti Eesti piimatööstusi kontrolliks.