Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad ei usu majanduskriisi võimalikkusse
Ettevõtjate arvamust toetab ka fakt, et selle aasta jaanuaris suurenes reklaamimaht võrreldes aastataguse ajaga 65 protsenti.
«Vaadake ringi, igal pool ju ehitatakse, mis kriisist siin rääkida saab,» ütles EMV juhatuse esimees Algerd Andruskevit?us. «Kõikidele ehitusfirmadele oli eelmine aasta edukas ja see aasta pole alanud eelmisest halvemini.»
Andruskevit?use sõnul võib reklaamimahu kasvu pidada majanduse indikaatoriks. «Ma küll ei usu, et suurenenud reklaamimaht oleks läheneva pankrotilaine ennustajaks,» ütles ta.
Ehitusmaterjalide hulgimüüja ASi Vipex projektijuhi Arli Ubari sõnul ületas müük jaanuaris eelmise aasta jaanuari müügi kaks korda. «Võrreldes tänavusega oli eelmise aasta algus ikka väga vaikne,» lisas ta.
Eks-kaubamaja tegevdirektori Ivo Orava sõnul ei tunneta tema küll, et lähenemas on majanduskriis. «Riiete peale ikka rahval raha on ja ega söökki ostmata ei jää,» ütles ta. Eks-kaubamaja käive oli tänavu jaanuaris ligi veerandi võrra suurem kui aasta tagasi.
Reklaamifirma Kolm Karu esimehe Olav Osolini sõnul on reklaamimahu suurus üks majandusolukorra indikaatoreid. «Näiteks Soomes reklaamiti lama ajal oluliselt vähem, kuid reklaamimaht suurenes majanduskriisi ületamise järel,» ütles Osolin.
Baltmotorsi finantsjuhi Ahti Käämeri sõnul on autode müük selle aasta alguses vähenenud umbes poole võrra. «Needki vähesed, kes käivad, lähevad tihti tühjade kätega minema, sest liisingut on raske saada,» ütles ta. «Auto pole ju esimene asi, mis kindlasti peab olema.» Samas on ka automüüjate reklaamikulutused võrreldes aastataguse ajaga kasvanud.
Ka kinnisvarafirma Arco Vara juhatuse esimees Ivar Siimar nentis, et inimesed ostavad kortereid vähem kui aasta eest. «Suurenenud on äripindade müük,» lisas ta.
Siimari sõnul on kinnisvara turg taandunud ja seda otseselt raha kallinemise tõttu. Kuna meie äri sõltub otseselt pankadest, ei saa momendil küll eriliselt millegi üle rõõmustada, lisas Siimar. Sellele väitele räägib teatud mõttes vastu fakt, et kinnisvara reklaamide maht meedias on kasvanud enam kui kaks ja pool korda.
EE Investeeringute juhatuse esimehe Margus Järve sõnul ei pruugi reklaamimahud adekvaatselt peegeldada majanduse olukorda. «Reklaamimaht võib muutuda väga kiiresti, sest reklaam on ju esimene asi, mille pealt firma hakkab raskustesse sattudes kokku hoidma,» ütles ta.
Intressimäärad on ju kuni kaks korda kõrgemad kui aasta tagasi, ütles Järv. «Raha kallinemise tulemused aga ei avaldu kohe, kõige varem ehk suvel,» lisas ta.
Ka Price Waterhouse'i konsultant Hardo Pajula leidis Äripäevale antud intervjuus, et praeguse majandusolukorra kohta pole midagi rõõmustavat öelda. «Kuni intressimäärad ülal püsivad, on raske midagi positiivset näha,» lausus Pajula.
Arvutitootja Pennu peadirektor Alo Koop nentis, et ilmselt toimub sel aastal ärimaailmas tõesti mingi korrastumine. Ka arvutireklaamimahu kasv oli võrreldes teiste valdkondadega väiksem. Tõenäoliselt läheb raskemaks väiksematel firmadel, sest raha on kallis ja seda on raske saada, rääkis Koop.
Andmed reklaamimahu kohta pärinevad Balti Meediateabe ASi igakuistest mõõtmistulemustest, mis hõlmavad kogu ilmunud reklaami suuremates trükimeedia väljaannetes.