Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ühistu asendab panka

25. veebruar 1998, 00:00

«Asutamisloata ühistute tegevus teeb meile muret,» tunnistab Eesti Panga infoosakonna juhataja asetäitja Kaja Kell. «Hoiustajad on praktiliselt kaitseta.»

Eesti Panga asutamisloata Valtu hoiuühistu esimehe Tarmo Meti kinnitusel pole Eesti Pank nende tegevuse vastu senini mingit huvi tundnud.

Kell tunnistab, et Eesti Panga käed on lühikesed. «Saame ja kontrollime vaid asutamisluba omavaid ühistuid,» sõnab Kell ja manitseb hoiustajaid olema valvsad ning jälgima, kelle hoolde nad oma raha usaldavad.

«Inimesed usaldavad meid,» on Mett uhke. «Meil on kõikidele kohustustele tagatised olemas.»

Meti sõnul on üheksa miljoni krooni suuruse bilansimahuga ühistu lisaks liikmetele andnud laenu kohapealsetele ettevõtetele. Suurim laenusumma küünib 100 000 kroonini, laenuprotsent on 10--20.

Kehtna hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Uno Tinitsi sõnul on nad asutamisluba taotlenud kaua aega. «Eesti Pangale ei meeldinud meie kõrvalettevõtlus, sest olime sunnitud maja teisel korrusel tegutseva võõrastemaja välja rentima. Tegelikult on see naeruväärne.»

Tinitsi arvutuste kohaselt hoiaks kolme miljoni krooni suurune aastakäive ühistut kenasti vee peal. Jaanuaris tegevuslitsentsi saanud ühistul on üle 70 liikme, kellest kuus on ettevõtted.

Eesti ühistegelise liidu juhatuse esimehe Tõnis Blanki sõnul pole olemas seadust ega määrust, mis keelaks asutusel oma töötajatele raha laenata.

Eesti Panga asutamisluba lubab ühistu liikmetelt hoiuseid vastu võtta, samuti võtta raha riiklikelt institutsioonidelt ning osutada pangateenuseid, v.a valuutatehingud.

Varsti läheb riigikogusse hoiu-laenuühistu seaduse projekt ja krediidiasutuste seaduse paranduse projekt, kus omaette peatükina avatakse krediidiasutuse kui ühistu olemus.

«Projekti kohaselt võivad mitu ühistut moodustada ühistulise panga, mille osakapital peab olema 5 miljonit eküüd,» täpsustab Blank. «Esimese vabariigi ajal oli ühistuliste pankade käes umbes pool Eesti pangaturust.»

Kolga-Jaani ja Viiratsi vallas tegutseva Leie laenu- ja hoiuühistu (LHÜ) vaimseks isaks peetakse Leie kolhoosi viimast esimeest Aivar Pärgmäed, keda praegu tuntakse ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimehena.

«Rublaaja lõpus ei saanud inimesed hoiukassast piimaraha kätte,» meenutab kolhoosi endine peainsener, Leie LHÜ juhatuse esimees Mati Toomsalu. «Probleemi lahendamiseks moodustasime kolhoosis hoiuühistu, millest kasvas välja praegune ühistu.»

Loo LHÜ juhatuse esimehe ja tegevdirektori Arvo Hütsi sõnul moodustasid nad põllumajandusreformi käigus ühistu, kuhu kaasati kõik osakuomanikud.

RASist Tallinna Linnuvabrik tekkinud 24 ettevõttega on ühistu sõlminud pikaajalised vara väljaostu lepingud.

«Ettevõtted maksavad ühistule vara eest koos intressiga,» selgitab Hütsi. «Laekuv raha moodustab suurema osa meie laenuressursist.» Viiendiku ühistu käibest annab munatootmisega tegelev AS Tallegg.

Lool pole ühistu liikmetele makstud dividende, küll aga tasutud üle kolme miljoni krooni osakute eest ja erastatud osakute eest üle 32 000 ruutmeetri elamispinda.

Leie ja Loo LHÜ said asutamisloa ühel ja samal päeval, 5. mail 1993. «Eesti Panga tingimused, eriti 200 000 krooni suurune algkapitali nõue, olid karmid,» kurdab Leie LHÜ tegevjuhataja Toomas Roosalu.

Kaja Kell ei pea Eesti Panga nõudeid karmiks. «Algkapital tundub suur siis, kui asutad ühistu lootusega kergesti laenu saada,» põhjendab Kell. «Ja liiga väike siis, kui mõelda sellele, et ühistu peab tagama tema hoolde antud hoiustajate raha säilimise.»

Kella sõnul võrdles ta eelmisel aastal pankade ja LHÜde laenuintresse. «Ühistute intress pole sugugi madalam,» kinnitab Kell. «See on müüt, et teeme ühistu ja saame odavat laenu.»

Arvo Hütsi sõnul annab Loo LHÜ investeerimislaenu odavamalt kui olmelaenu. Laenuprotsent on vahemikus 15--24. Suurema osa moodustavad 15 000--100 000 krooni suurused olmelaenud. «Oleme eraisikutele laenanud ka 400 000 krooni,» täpsustab Hütsi. «Ettevõtted on meilt laenanud kuni miljon krooni.»

«Pooled eelmise aasta laenudest olid 10 000kroonised olmelaenud,» iseloomustab Toomas Roosalu Leie LHÜst. «Summaliselt on see kümnendik laenuportfellist.»

Agaralt laenavad kevadel talunikud kütuse, väetise jms ostmiseks. Suurim laen on olnud 200 000 krooni. Leie LHÜ keskmine laenuintress on 18--20 protsenti. Kahel viimasel aastal on Leie LHÜ maksnud liikmetele 14 protsenti omanikutulu osamaksu summalt.

«Eks ühistu liige ise otsusta, kas tema jaoks on tähtsam tulu saamine, paremad laenutingimused või pangateenuste kättesaadavus,» rääkis Mati Toomsalu Leiest.

«Väikest laenu on suurest pangast keerulisem saada kui ühistust. Tunneme kohalikke inimesi ning oleme paremini kursis nende tagatisega,» kinnitab Toomsalu.

«Minu tutvusringkonnas on mõni laenu-hoiuühistust väiksema olmelaenu võtnud,» räägib Leie kaupluse müüja ja kiidab olukorda, et pank, kus saab kõikvõimalikke makseid teha, asub käe-jala juures.

Panga all mõtleb müüja, nagu paljud teisedki leielased, laenu- ja hoiuühistut.

Lähima panga filiaalini on Leiest 30 kilomeetrit. Aastaid tagasi Leies ja Kolga-Jaanis tegutsenud Hoiupanga kontor on uksed sulgenud. Ka Loo LHÜ on Loo alevikus ainus asutus, kus saab pangaoperatsioone sooritada. Kord nädalas käib Kehtnas pangateenuseid pakkumas Ühispank.

Leiel asuva Orri talu peremehe Raimond Musta kinnitusel on tema majapidamine tänu ühistu laenule arenenud. «Olen laenanud võimaluste piires,» rõhutab Must, kes on Leie LHÜst laenanud kokku 175 000 krooni. «Esimese laenu eest ostsin piimajahuti. Tänavu taotlen laenu sigalaprojekti käivitamiseks.»

Raimond Must taotles Viiratsist vanavanemate tallu tulles laenu Tartu Kommertspangast. Pank nõudis käendajat. Noor taluperemees palus käendust kolhoosilt. «Nad ütlesid, et nad võivad mulle ise laenu anda,» meenutab Must, kellest mõni aeg hiljem sai Leie LHÜ asutajaliige.

Kolga-Jaani valla Parika talu peremees Ants Raadik ütleb, et temale on jäänud Leie LHÜ laenud juba liiga väikeseks. Kokku on ta Leie LHÜst laenanud 100 000 krooni, mille eest on ostnud veoauto, väetist, soetanud piimakarja. Raadik on endiselt Leie LHÜ liige.

«Talupidamine on suurenenud,» põhjendab Raadik. «Vajan suuremaid laenusummasid, mida olen saanud pankadest.» Raadiku sõnul on tal praegu üleval mitmed sajad tuhanded. «Avardunud on liisimisvõimalus,» jätkab Raadik. «Vaja liisida uus heinaniiduk, mis maksab umbes 200 000 krooni.»

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing