Suurettevõtjad loovad Peterburis ärikeskuse

Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniit allkirjastab homme Peterburi asekuberneri Ilja Klebanoviga Eesti ärikeskuse rajamist kinnitava kavatsuste protokolli.

Saarniit ütles, et suurettevõtjate assotsiatsiooni liikmed kavatsevad rajada Peterburis kuni 35 000 m² suuruse ärikeskuse, kus asuks kolme-neljatärni hotell, bürooruumid, kaubanduspinnad, tervisekeskus ja mahukas parkla. Saarniit kinnitas, et ärikeskuse ehitamise põhiraskus jääb Eesti pankade ja ehitusettevõtete kanda.

Saarniit ei pea Peterburi äärelinnas asuvat kümnekorruselist ja kuuesaja toaga amortiseerunud hotelli parimaks pakkumuseks, kuna hoone ümberehitustööd võivad maksma minna rohkem kui uue ehitamine.

Saarniidu sõnul valisid Eesti ärikeskuse ehitamiseks loodud äriühingu asutajad möödunud aastal välja paar erastatud krunti Peterburi kesklinnas ning peavad praegu nende omanikega läbirääkimisi.

«Linnavalitsus pakub Rossijat, sest see vajab investeeringut,» lausus Saarniit.

Eelmisel aastal asutasid suurettevõtjate assotsiatsiooni liikmed ärikeskuse ehitamiseks aktsiaseltsi Eesti Ettevõtjate Ärikeskus.

Saarniidu sõnul on ärikeskuse rajamiseks loodud firma avatud ka huvilistele väljastpoolt suurettevõtjate assotsiatsiooni. «Riskide jagamiseks kaasame investeerimisel ja projekteerimisel Peterburi kohalikke firmasid ning spetsialiste,» lisas Saarniit.

Eesti ärikeskuse esindaja Peterburis Igor Safonov selgitas, et kui pärast kavatsuste protokolli allkirjastamist suudetakse tulevase ärikeskuse krundi osas paari kuu jooksul kokku leppida, siis lõpetatakse keskuse projekteerimine 1999. aasta alguseks ja ehituse esimene etapp valmib kahe aasta jooksul. Projekti maksumus on Jaak Saarniidu sõnul 200 mln krooni.

Eesti ärikeskuse rajamisel osaleb praegu seitse ettevõtet -- AS Merko Ehitus, AS Koger & Sumberg, AS Eesti Kindlustus, AS ETFC Grupp, AS Klementi, Eesti Ühispank ja AS ESS Grupp.

Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov ütles, et firma kavatseb ärikeskusega aktiivsemalt tegelema hakata, sest Klementi huvitub müügipinnast Peterburis.

ESS Grupi juhatuse esimees Urmas Sõõrumaa kinnitas, et turvafirmat meelitavad miljonilinna võimalused ja ärikeskus aitab ESSil Venemaa turule minna.

«Praegu osaleme ärikeskuses rohkem toetuse mõttes, kuid loomulikult ei tasu Peterburile kulutada vaid selleks, et ühte maja, Eesti ärikeskust, valvama hakata,» sõnas Sõõrumaa.

Eesti ärikeskuse aktsiaselts valis keskuse ehitamiseks paindliku taktika, et tulla toime muutlike majandusoludega. Millises mahus ja järjekorras ärikeskuse osad rajatakse, otsustatakse pärast projekteerimis- ja ehitustööde algust.

«Venemaale investeerimine olukorras, kui puuduvad Eesti ja Venemaa vahelised majanduslepingud, on riskantne ettevõtmine,» möönis Saarniit. Ühine kavatsuste protokoll linnavalitsusega peab vähendama riikidevaheliste majanduslepingute puudumisest tulenevat riski ning kinnitama äripartneritele, et Eesti ettevõtjad on Peterburis teretulnud.

Kavatsuste protokollis on ärikeskuse ametlik nimetus Balti (Eesti) äri- ja kaubanduskeskus ning suurettevõtjate assotsiatsioon saab õiguse esitada Peterburi linnavalitsusele firma, kes hakkab ärikeskuse tegevuse korraldajaks. «Näeme tulevikus võimalust kaasata Läti ja Leedu ettevõtjaid, kes on Peterburi äärelinnades tänaseks mitmesuguseid müügiangaare rajanud, kuid vajavad esinduslikumat äripinda,» rääkis Jaak Saarniit. Kavatsuste protokoll suurettevõtjate assotsiatsiooni ja linnavalitsuse vahel kirjutatakse alla samaaegselt Eesti Vabariigi 80. aastapäeva ürituste tähistamisega Peterburis.