Juhitamatu kaubandusühistu

Eesti tarbijateühistute keskühistus (ETK) juhatuse ja nõukogu vahel käärinud konflikt, kas teha investeeringupanus kohalikesse ühistutesse või ETK-le kuuluvatesse jaekaubanduskettidesse, lõppes juhatuse tagasiastumisega.

Äripäev leiab, et Eesti suurima kaubanduskontserni ühistuline vorm on ajale jalgu jäänud. ETK-l ei ole tuumikomanikku ja ettevõte on praktiliselt juhitamatu.

Omaniku surve puudumine võimaldab tegevjuhtkonnal üle pea kasvada. Pole see ju esimene kord, kus erimeelsused ETK tegevjuhtkonna taldu kõrvetavad.

Juriidiliselt on ETK-l omanikud olemas, ent neid on tuhandeid mööda Eestit laiali. Omanikering on amorfne mass, keda esindavad kohalike ühistute juhid moodustavad keskühistu nõukogu.

Eelmise vabariigi ajal oli ettevõtete liit, kus kaupmehed ühinesid keskse varustuse ja logistilise süsteemi loomiseks. Läbi nõukogudeaegse kolhoosidevahelise vahetus-jaotussüsteemi on see muutunud sotsiaalfunktsioonidega organisatsiooniks, mille tegevusest tavainimene -- otsene omanik -- mingit tulu ei saa. Peale liikmemaksust tulenevate mõningate soodustuste.

Kaubandusketi põhimõttel turustamine on kasulik. ETK süsteemi puhul on kett aga muutunud iseennast kahjustavaks. Kaubanduskett toimib siis, kui kontsernil on tuumikinvestor, kes surub läbi korraliku äriplaani ja eelarve. ETK omanikeringi hajutatuse juures põrkuvad paljude pisiomanike ja neid esindavate ühistute juhtide huvid. See on muutnud süsteemi elujõuetuks ja teinud võimalikuks keskaparaadi muutumise eraldi ettevõtteks.

Ettevõtte eesmärk peaks olema kasumi teenimine. Mõnekümne «omanikke» esindava ühistu sageli üksteisele vastukäivad huvid seda ei võimalda.

Konflikti põhjustas tegevjuhtkonna soov investeerida ettevõtmistesse, mis toodavad tulu -- Maksimarket, Konsum, ETK Hulgi jne. Omanike esindajad on huvitatud ühistute toetamisest (st nõrkade ühistute -- mitmed kohalikud TÜd on kasumis), seega omamoodi sotsiaalpoliitikast.

Toimetus leiab, et kui ETK soovib igikestvana tunduvale nõukogu ja juhatuse vastasseisule ning tegevjuhtkonna iga-aastasele väljavahetamisele lõpu teha, siis peaksid omanikud ühistegevuse vormist loobuma, muutma ETK aktsiaseltsiks ja kaasama tuumikinvestori.

See tähendaks tegelikult praeguse ETK likvideerimist. Viimasega ei nõustu nõrgemad ühistud, keda seni ristsubsideerimisega vee peal hoiti ja seega süsteemi kurnati. Midagi ei ole aga teha, ETK on ise viimastel aastatel näidanud, et äris demokraatia ei toimi.