Leiutajad on pettunud majandusministeeriumis

Riigi eirav suhtumine leiutustegevusse on viinud olukorrani, kus aasta jooksul tehtavate leiutiste arv on 90. aastate algusega võrreldes vähenenud 25 korda, ütles Eesti leiutajate liidu aseesimees Toom Pungas.

Pungase sõnul on majandusministeerium ja tema innovatsioonifond pigem rikkunud leiutajatega seotud ettevõtete suhteid välisfinantseerijatega kui soodustanud leiutustegevust.

«Innovatsioon ilma leiutisteta pole mitte midagi,» väitis Toom Pungas. «Mulle öeldi, et majandusminister Jaak Leimann ja kantsler Margus Leivo olevat pidanud küll Budapesti sõitu vajalikuks, kuid ei suutnud vajalikku 40 000 krooni leida. Kui Venemaal tegeleb leiutusasjadega peaminister T?ernomõrdin isiklikult, siis Eestis ei paku see ühelegi ametnikule huvi,» ütles Pungas.

Majandusministeeriumi tööstuspoliitika osakonna juhataja Rünno Lumiste sõnas, et ministeerium ise raha ei jaga. «Leiutustegevuse soodustamisega peaksid tegelema ikkagi ettevõtted ise ja teadusinstitutsioonid,» leidis Lumiste. Riik peaks Lumiste meelest tegelema asjadega, mis aitaksid kaasa ühiskonna üldisele arengule.

Innovatsioonifondi nõukogu liige, tehnikaülikooli prorektor professor Rein Küttner arvas samuti, et fond peaks toetama eeskätt neid projekte, mis toodavad lisaväärtust. Küttneri sõnul on innovatsioonifondi käesoleva aasta eelarve maht 30 miljonit krooni 1996. aasta 20 miljoni krooni asemel. Sellest ei jätku komandeeringute finantseerimiseks. «See 30 miljonit krooni peab uut raha sisse tooma,» põhjendas Küttner oma seisukohta.

Samas pidas Küttner vajalikuks riigi toetust leiundusele, kuid see peaks olema riigi või siis innovatsioonifondi eelarves eraldi määratletud. Küttner viitas fondi põhimäärusele, mille kohaselt tuleb toetusi anda avalike konkursside alusel.