Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soros rahastas Venemaa valitsust
George Soros tunnistas sel nädalal Moskvas, et laenas läinud aasta juunis Venemaa valitsusele «sadu miljoneid dollareid», aidates nii Kremlil lubatud ajaks pensionivõlga ära maksta.
Detsembris palus valitsus palgavõla tasumiseks uut lühiajalist laenu, kuid siis Soros keeldus.
«Ma ei tahtnud, et see harjumuseks kujuneks,» kommenteeris Soros.
Sel nädalal avalikuks tulnud laen kinnitab, et äärmises rahapuuduses on Venemaa valitsus lääne pankadelt ja finantsistidelt salaja laenu võtnud. Teine seni varjatud tehing puudutas 950 miljoni dollari laenamist lääne pankadelt mullu novembris-detsembris, millega valitsus kaitses Venemaa majandust Aasia kriisi mõjude eest ning tasus palgavõlga.
Pärast seda, kui Aasia riikides on päevavalgele tulnud hulk seni teadmata laene, peaks selline käitumine rahvusvahelise valuutafondi murelikuks tegema. Aasta lõpu laenust oli fond teadlik, kuid Soroselt võetud laenude osas selline kindlus puudub.
Soros ütles, et andis Venemaale juuni lõpus tagasihoidliku intressiga lühiajalise laenu, mis võimaldas valitsusel välja maksta avaliku sektori töötajate palgad enne 2 miljardi dollarilise eurovõlakirjade emissiooni tulude laekumist. Nii ei pidanud Venemaa välispankade ees oma nõrka finantsseisu reetma. Võlakirju ostnud kommertspangad laenust tõenäoliselt ei teadnud.
Varsti pärast valitsusele antud laenu sai Sorosest üks peaosaline Venemaa vastuolulises erastamisprotsessis, kus ta oli osanikuks telesidekontsernile Svjazinvest tehtud pakkumuses, mis lõpuks osutus ka võidukaks.
Uneximbanki juhitud konsortsium ostis mullu 1,82 miljardi dollari eest 25 protsenti Svjazinvestist. Ostusummast finantseeris Soros umbes poole. Tänavu plaanib Venemaa valitsus erastada veel 25 protsenti valdusettevõttes Svjazinvest, mis kontrollib suuremat osa Venemaa kohalikest sideettevõtetest.
Soros on öelnud, et on valmis Svjazinvesti erastamises uuesti osalema.
Praegu kehtivate reeglite järgi ei saa välisinvestorid Svjazinvesti teises erastamisvoorus kaasa lüüa, kuid selles osas on oodata seisukoha muutust.
Soros on tänaseks Venemaa majandusse investeerinud üle 2 miljardi dollari ning kavatseb lähiajal hariduse ja tervishoiu arendamise toetamiseks annetada ligikaudu 500 miljonit dollarit. FT-DI-REUTERS-BNS-ÄP