Vedaja nõuab võlgu kliendi kauba abil

Ei tea ühtegi juhust, kus vedaja on kaupa võla sissenõudmiseks kinni pidanud. Kuid arvan, et seda siiski tehakse.

Vedaja võib kaupa kinni pidada, kui see kuulub kauba saajale. Harva kuulub aga kaup ekspediitorile. Kui ekspediitor on ainult vahendaja, mitte kauba omanik, ja on jätnud raha vahendamata, siis kaldun arvama, et kaupa kinni pidada ei saa. Kuid kindlasti esineb ka sellistel juhtudel, et vedaja protestib enne kauba kätteandmist, nõuab raha ja kõik jooksevad. Tegelikult tuleb kohtu poole pöörduda. Samas toimub aga teoreetilisel pinnal alles vaidlus. Võlaõigusseaduse autorid selgitavad, kas rakendada käsipandi sätteid asjaõigusest või rakendada kinnipidamisõigust.

Vedajad kasutavad võl-gade sissenõudmiseks kauba kätte mitte andmist. Meil endal on olnud kaks sellist juhust.

Vedajad kasutavad üha sagedamini koormate kinnipidamist, sest Eesti-sisesed maksetähtajad on veninud juba keskmiselt 45päevaseks. Ma ei oska seda õiguslikult kommenteerida, ma ei ole jurist. Kui koormas on korraliku kliendi kaup, kes on ekspediitorile raha ära maksnud, siis vedajal kauba kinnipidamise õigust vist ei ole. Vedaja saab klinediga ka kokku leppida, et ta enne ekspedeerijale ei maksa, kui ekspedeerija on vedajale maksnud.

Kliendid ei tohi minna selliste võlglastest ekspedeerijate pakutava madala hinna liimile.

Klient saab ekspedeerija kohta tausta uurida ekspedeerijate assotsiatsioonist ja Krediidiinfost.

Ekspedeerijate assotsiatsioonist järele pärides võib klient olla kindel, et ei satu riiulifirma peale ja teenust pakkuva ekspedeerija majanduslik seis pole päris lootusetu. Kui mõne firma võlad hakkavad täpsemalt huvitama, siis on võimalik pöörduda Krediidiinfo poole.

Meeles tuleb aga pidada, et ekspedeerija on ainult logistilise keti üks lüli, mille kaudu makse vedajani jõuab. Sageli viivitab kauba saaja ekspedeerijale raha maksmisega. Vedaja on aga oma veo teinud ja tal on õigus see makse kätte saada. Kannatajaks võib osutuda järgmine klient, kelle kaup kinni peetakse.