Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF võitleb kriisidega
Need 1944. aastal loodud institutsioonid on sattunud terava kriitika alla, sest nad ei suutnud ette näha ega ära hoida Aasia mullusuvist kriisi. USA rahandusminister Robert Rubin ütles, et maailma riikide juhtivad finantsistid peavad suutma rahvusvahelist finantssüsteemi ajakohastada, et see suudaks monetaarkriisidele aegsasti reageerida.
IMF ja paljud analüütikud on seisukohal, et Tai, Indoneesia ja Lõuna-Korea kriisi vallandas majanduse väärjuhtimine ja institutsioonilisi investoreid (fonde) haaranud paanika, kes tõmbasid raha nendelt turgudelt välja, niipea kui sealsed valuutad kukkuma hakkasid. Rubini arvates aitaks sellise olukorra kordumist vältida majanduste suurem avatus ning valitsuste finantsinformatsiooni avaldamine, samuti IMFi, maailmapanga ja regionaalsete arengupankade tugevdamine.
IMFi kevadkoosoleku raames peetakse veel G7 ja G22 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide nõupidamisi, kus luuakse kolm töögruppi. Need koostavad konkreetsed soovitused riikide majandustulemuste ja IMFi tegevuse enamaks avalikustamiseks ning IMFi ja rahvusvaheliste arvelduste panga (BIS) täiendamiseks lisainstitutsioonidega, samuti abinõud finantskriiside vältimiseks.
Kohtumise eel avaldatud iga-aastases maailmamajanduse ülevaates ütleb IMF, et Aasia majanduskriis on maailmamajandusele andnud oodatust raskema hoobi. Seetõttu on ta alandanud1998. a globaalse majanduskasvu prognoosi 4,1 protsendilt 3,1 protsendile.
Kuid IMF rõhutab, et tänu tugevale sisemaisele nõudlusele enamikus juhtivates tööstusriikides ja Aasia kriisi lokaalsusele on globaalne majanduskasv siiski suurim 1970. aastatest peale. Juhtivatest riikidest ennustatakse USA-le 2,9%, Euroopa Liidule 2,7%, Jaapanile 0% ja Saksamaale 2,5% majanduskasvu.
IMF leiab, et Euroopa rahaliidu loomiseks on majanduskliima soodne, sest tugev majanduskasv toetab euro kasutuselevõttu 1999. a alguses.
Endise idabloki 26 riiki on nüüd lõpuks kõik üleminekuaja majanduslangusest üle saanud ja asunud kes kiirema, kes aeglasema majanduskasvu teele, kinnitab IMF. REUTERS-BNS-ÄP