Tabiverelane kahtleb miljardiprojektis

Kanada päritolu investoreid esindav AS CIWI Mets kavatseb Tabiverre ehitada saeveski ja puitplaaditehase. Investorite endi kinnitusel on rahastajateks Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD), Kanada valitsus ja finantsmagnaat George Sorosele kuuluv fond. Kanadalased lubasid paari nädala tagusel projekti esitlusel, et ehitustöid alustatakse juba juunis.

Luua metsakooli ja EPA metsanduse haridusega vallavanem Kalev Raudsepp ei kahtle suurinvesteeringu kasulikkuses vallale. Kuid teda panevad kahtlema kanadalaste välja hõigatud tähtajad. Kuidas nad teatavad, et alustavad juunis ehitamist, kui täna on mai algus ja neil on välja ostmata maa, ehitusluba ja projekteerimise eeltingimused saamata, küsib vallavanem. «Ega meil päris banaanivabariik ka ei ole, et löön labida mulda ja hakkan ehitama,» lausub Raudsepp.

Vald saab aidata mõistmisega ja bürokraatiamasinat kiiremini läbida, aga vajalikud toimingud tuleb täita kõigil ettevõtjatel, kinnitab Raudsepp. Seni on vallavanema töölaua sahtlis suurprojekti kinnitamas vaid kolm ja pool aastat tagasi valminud tehase eskiis. Tehase naaber hurjutab

«Olen rajanud kogu elu talule ja tahan, et viies põlv ka siin elada saaks,» pahandab taluperenaine Tiiu, osutades põllumullase käega õuele, kust piidlevad külalisi kahe koolieeliku silmad.

Tiiu olekust õhkub Oskar Lutsu Kevade kangelasele Tõnissonile iseloomulikku jonnakust lasta jõepõhja tema õuele kaklema tulnud noorhärrade parv. «Mul on plaan minna edasi mahepõllumajandusega, aga tehase kõrval on see töö mõttetu,» vuristab Tiiu ühe hingetõmbega.

Moodne tehas ei reosta põlde, ega see mingi veneaegne kombinaat ole, kus igast torust solki välja voolab, üritab vallavanem ääri-veeri selgitada.

«Kust sina tead, me pole keegi oma silmaga näinud, mis siia tuleb,» lõikab Tiiu vahele. Ta on rakendanud oma energia keemiavabade köögiviljade kasvatamisele. Selleks vajab Tiiu puutumata loodust, ainuüksi kujutlus mürisevast tehasest muudab väikesekasvulise taluperenaise taas sõjakaks.

Vallavanema selgitusi töökohtadest ei pea Tiiu veenvaks. «Soovijad on Tartus ammu töö leidnud, logardid ei pääse ka sinna,» põhjendab ta. Kalev Raudsepp väidab aga, et kohapealt on tehasesse otsekohe võtta sadakond liinitöölist, kelle Tarmeko omal ajal Venemaa avarustelt Saadjärve kaldale tõi.

Aruka inimesena ei ole põllumajandusliku kõrgharidusega Tiiu tehase ehitamise vastu, talle ei meeldi vaid, et tehas tema talu kõrvale püsti pannakse. Liiga suur tehas, palju inimesi, tihe asustus, loetleb ta selgituseks.

Valla 7,5 miljoni krooni suurusesse eelarvesse annavad suurema osa, 3,4 miljonit krooni, riigieelarve toetusfondid ja 2,7 miljonit krooni üksikisiku tulumaks. 2700 elanikuga vallas sai märtsis toimetulekutoetust ligi 150 inimest, kellele sotsiaalministeerium eraldas aastaks kokku miljon krooni. «Abivajajate vähenemine ise oleks juba vallale võit,» kommenteerib Kalev Raudsepp.

Saeveskeid on siin ümberringi küll, aga plaaditööstus on vajalik juba ainuüksi looduse reostamise lõpetamiseks, arutleb Raudsepp. Tema sõnul on praegu suur häda saeveskitega, kel pole oma palgist laua lõikamisel tekkivaid jäätmeid kuskile panna ja siis mõtlevad mehed igasugu nippe välja. Küll topitakse vanadesse siloaukudesse ja veetakse metsa. «Plaadivabrik aga töötab jäätmetel ja see mure on kohe lahendatud,» tõdeb ta.

Kohalikke ettevõtjaid teeb aga murelikuks metsatööstuse rajajate suur soov saada riigilt garantii, millega oleks tagatud vajalik palgimets.

«Meie võitleme üheskoos riigimetsa oksjonitel hinda üle trumbates, aga nemad soovivad eelist,» on Tabivere suurima saetööstuse OÜ Baltic Connections esindaja Andrus Kõiv nõutu. Kui riik otsustab müüa mingi osa metsast ühele firmale pikaajalise lepinguga, jääb sellevõrra teistele vähem pakkuda, mis kruvib hinda veelgi, arutleb ta.

Tabivere metsatööstusele riigi toe saamiseks on keskkonnaminister Villu Reiljaniga kohtunud Kanada suursaadik. Reiljaniga soovisid kohtuda ka aprilli lõpul Eestis viibides projekti suurejooneliselt välja käinud Kanada firma Canadian Wood Products asutaja Gary Medwid ja asepresident Herb Hohn.

Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp ei usu, et naabervallast Palamuselt pärit Reiljan riigimetsa garanteerib. Seda, et vahtralehemaa saadikutele neli aastat tagasi majandusministeeriumis midagi lubada võidi, usub Raudsepp küll.

Suurejoonelise projekti välja pakkunud Gary Medwid on Eestis varemgi äri ajanud. Kolm aastat tagasi juhtis ta ASi OpCon, mis töötles puitu Tabasalus endises Dünamo suusavabriku saekaatris. Ühe firma endise töötaja kinnitusel rääkisid omanikud juba siis suurejoonelistest projektidest, samas ei olnud firma töötajatel töölepinguid, millest tekkis konflikt. 1995. aasta lõpul jõudis vastuolu kohtusaali, kus töötajad oma saamata palga välja nõudsid.

Kalev Raudsepp kinnitab, et ei ole Medwidi luhtunud äriprojektist kuulnud. Samas tõdeb ta, et väike kahtluseuss närib temagi sees. «Kui vaadata projekti toonitamist, siis millegipärast kahtlen selles, mis on välja hõigatud,» valib Raudsepp hoolega sõnu.

Kalev Raudsepp lubab, et otsus metsatööstuse rajamise kohta tuleb pärast vallarahva avalikku arutelu. «Meil tuleb plusse ja miinuseid kaaludes leida tasakaalupunkt, mille järgi otsustada, kas tehas on vallale kasulik või mitte,» sõnab Raudsepp, «kuigi see on üsna raske.»