Lühiuudised

12. mai 1998, 00:00

Merko Ehituse juhatus otsustab täna, kas ja mis kujul teha EMV aktsiaid Hansapangas deponeerinud aktsionäridele uus pakkumine.

Merko Ehituse juhatuse liige Ülo Metsaots lausus, et aktsiaid deponeerinud on olnud nõus aktsiavahetusega ja rahalist pakkumist tõenäoliselt ei tehta.

EMV tuumikaktsionäri Baltic Republics Fundi esindaja Hansa Investmentsi tegevdirektor Piret Raudsepp märkis, et tõenäoliselt peab Merko vahetuse asemel tegema rahalise pakkumise.

Oma EMV aktsiad deponeerinud Margus Jõesaar ütles, et ta ei ole huvitatud Merko pakkumisest, sest deponeerimise eesmärk oli saada liitunud ettevõtte omanikuks. Kui deponeerijad oleksid huvitatud Merko aktsiatest, oleks seda võinud järelturult osta, lisas ta. ÄP

Eesti Energia möödunudnädalase ähvarduse peale lülitada võlglastel elekter välja maksis ainukesena kogu oma 210 000 võla ära OÜ Triigi Piim. AS Eesti Talleks suutis eile õhtuks maksta vaid 300 000 krooni oma 507 000kroonisest võlast.

ASi Eesti Energia pressiesindaja Toomas Kään rääkis, et Talleks lubas ka ülejäänud võla ära maksta. Kui nad aga täna kella üheksaks pole esitanud maksekorralduse koopiat, lülitatakse neil elekter välja, lisas Kään.

Lubaduse elektrivõlg ära maksta andis möödunud nädalal Talleksi finantsdirektor Peeter Värnik.

Küsimusele, kas selline avalik võlgade nõudmine on Eesti Energiale kasu toonud, vastas Kään, et praegu paistab asi toimivat. ÄP

Majandusminister Jaak Leimann kohtus eile energiatööstuskontserni ABB juhtidega, kes tundsid huvi elektrijaamade renoveerimise ja jaotusvõrkude erastamise vastu.

Ministri nõuniku Andres Pajuste sõnul andsid ABB esindajad majandusministrile üle värske ülevaate Balti energiaturu arengust, milles vaetakse ka Eesti ja Soome vahele elektrikaabli paigaldamise võimalusi. BNS

Tallinna Soojus ASi juhatuse esimees Leonid Lipavski räägib tänasel teabepäeval muuhulgas ettevalmistustöödest rajada Tallinna uus soojuselektrijaam.

Lipavski ütles, et praegu on ettevalmistamisel eel-uuring uue jaama Tallinna rajamise mõttekusest.

Tallinna Soojus on juba mõnda aega genereerinud ideed rajada Tallinna, tõenäoliselt Paljassaarde soojus- ja elektrienergiat koos tootev nn kombijaam. Tallinna soojuslik koormus lubab ehitada jaama, mis võib konkureerida Eesti Energiaga.

Lipavski sõnul on arutusel nii kivisöe kui ka maagaasi küttel töötava soojuse-elektrijaama ehitamine. Võib oletada, et pigem tuleb jaam gaasiküttel, lisas ta. ÄP

Soome Imatran Voima (IVO) ootab kahe Eesti suurima elektrijaama -- Balti ja Eesti -- avalikku erastamiskonkurssi, sest see tagaks parima võimaliku hinna ja tarbijatele õiglase elektrihinna.

IVO asepresident Kari Huopalahti ütles, et õiglase hinna määrab konkurents ja seetõttu pooldab IVO elektrijaamade avalikku erastamiskonkurssi. BNS

Valitsus loob kahe Eesti suurema elektrijaama erastamise äriplaani analüüsimiseks sõltumatu komisjoni, mille töö tulemusel teeb hiljemalt suve lõpuks oma otsuse.

USA energeetikaettevõte NRG Energy annab Eesti ja Balti elektrijaamade erastamise uue, valitsuse seatud tingimustele vastava äriplaani üle täna.

Lisaks ärilisele ja juriidilisele analüüsile peab valitsus otsuse tegemisel lähtuma ka ärieetikast, ütles majandusminister Jaak Leimann. «Me ei saa eirata kahe aasta eest sõlmitud kokkuleppeid,» tõdes ta. BNS

Iga kolmas Soomes müügil olev suusapaar on valmistatud välismaal ja enamik neist on Pärnu tehase AS Viisnurk toodetud, kirjutab Helsingin Sanomat.

«Turg nõuab odavaid suuski, mida meil endal ei ole tulus valmistada. Tooraine maksumus on Eestis kümmekond protsenti madalam kui Soomes, palgakulud isegi neli-viis korda väiksemad,» ütles suusatootja Peltonen Ski müügidirektor Juhani Eskelinen.

Eestist viidi Soome möödunud aastal 180 000 paari suuski, neist umbes 10 protsenti müüdi edasi teistesse riikidesse. Viisnurga suuski müüdi Soomes kaubamärkide Peltonen, Karhu, Järvinen, Rossignol, Atomic ning Visu all. BNS

Eelmise aasta algul jõustunud põllumajandussaaduste vabakaubanduse leping Eesti, Läti ja Leedu vahel on kasu toonud eelkõige Eestile.

Eestist Lätisse veetud toidust moodustas mullu kõige suurema osa piimakaup, järgnesid karastus- ja alkohoolsed joogid ning liha- ja kalatooted. Leetu läks enim jooke ning liha- ja kalatooteid. BNS

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:29
Otsi:

Ava täpsem otsing