Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uut Hansapanka ähvardab hiigelkahjum
Maapanga pankrot võib kaasa tuua üle 200 miljoni krooni kahju Hansapangale

12. juuni 1998, 00:00

Pankroti vältimiseks ostis Maapank eelmise aasta lõpus Hansapangalt 400 miljoni krooni väärtuses kuueaastase tähtajaga võlakirju ning andis Hansapangale vastu oma samaväärse aktsiaportfelli. BNSi teatel oli portfelli väärtus võlakirjade emiteerimise päeval 225 miljonit krooni, praeguseks on see kolmandiku võrra väiksem. Ühe pangandusega seotud isiku sõnul võib Maapanga pankroti korral Hansapangale tekkida kahjum, sest aktsiaportfell pole enam väärt seda, mis ta oli siis, kui Hansapank selle omandas.

Kui Hansapank praegu oma võlakirjad välja ostab, jäävad aktsiad talle. Kui pank aktsiad kohe müüki paneb, tekib kahjum. Kui ta neid praegu ei müü, siis tekib pangale risk seoses aktsiatega -- nende hind võib tõusta, kuid võib ka langeda. Kui Hansapank aktsiaportfelli praegu maha müüks, oleks kahjum üle 200 miljoni krooni.

Üks Maapangaga seotud allikas ütles, et Hansapangal on optsioonileping, mille kohaselt kohustub ta kuue aasta pärast võlakirjad välja ostma. «Kui Hansapank Maapanga üle võtab, polegi mingit probleemi, ainult risk suureneb. Seepärast ei soovi Hansapank praegu Maapanga pankrotti,» rääkis ta.

Hansapanga nõukogu esimehe Hannes Tamjärve sõnul kahjumit Hansapangale tekkida ei saa. «See võlakiri on müüdav võlakiri, Maapanga asi, mida ta sellega teeb,» lausus Tamjärv. Ta lisas, et Hansapanga huvi Maapanga mittepankrotistumise vastu on stabiilse panganduse säilitamine.

Hansapanga finantstoodete osakonna juhataja Tõnis Haavel ütles üleeile, et Hansapanga jaoks ei juhtu midagi, kui Maapank pankrotti läheb. «Mingit kahjumit ei teki, aktsiaportfell ei muutu sellega,» kommenteeris Haavel. Ta sõnas, et küllap Hansapank lunastab võlakirja välja, lunastamisväärtus on aga tema sõnul võrdne aktsiaportfelli väärtusega.

Maapanga juhatuse esimees Tiit Arge ei soovinud eile Hansapanga võimalikku kahjumit kommenteerida. «Meil on tegemist Maapanga kahjumitegagi,» lausus ta. Arge sõnul on situatsioon nii keeruline, et appi tuleb võtta rahvusvahelised tippaudiitorid, et asjast aru saada.

Uue Hansapanga teist poolt Hoiupanka ähvardab 225 miljoni kroonine potentsiaalne kahjum seoses mullu sügisel Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) võetud laenuga Daiwa pangast. Hoiupank ostis laenulepingu lõppemisel offshore-firma ja HTASi kaudu 225 miljoni krooni eest aktsiad Daiwalt välja. Praegu käib vaidlus HTASi omaniku ja endise Hoiupanga peajuristi Marcel Vichmanni ning Hoiupanga vahel, sest Vichmann väidetavalt kasutas ära ametiposti ning tekitas pangale kahju. Hoiupank võttis seadust rikkudes väevõimuga HTASi kontolt 6 miljonit Hoiupanga aktsiat ning kandis need enda kontole. Praeguseks on Hoiupank otsustanud pöörduda kohtu poole.

Eile kirjutasid Hansapanga ja Hoiupanga juhatuse esimehed alla pankade ühinemisleppele, mille kohaselt 125 Hoiupanga aktsia eest saab aktsionär 33 Hansapanga aktsiat. Juhul kui investori aktsiate arv pole 125 või selle täiskordne, teeb Hansapank investorile juurdemakse. Ühinemisleppe kohaselt on Hansapank liitev ja Hoiupank liidetav pank.

Hannes Tamjärve sõnul loodab uus pank hoida kokku kulusid 170--280 miljonit krooni aastas. «Samas ma usun, et uus pank suudab numbrite osas veel üllatada,» märkis ta. Ühinemisega seotud kulutused ulatuvad kuni 100 miljoni kroonini.

Uue panga nimeks jääb Hansapank ning peahooneks jääb Hansapanga juhatuse esimehe Jüri Mõisa sõnul Liivalaia tänaval asuv Hansapanga peahoone.

Mõis ütles samuti, et dubleerivad tütarettevõtted liidetakse.

Hansapanga nõukogu liikme, jurist Jüri Raidla sõnul loodab uus pank liitumisega lõpule jõuda veel selle aasta jooksul.

12. juulil esitatakse mõlema panga aktsionäride koosolekule ettepanek valida uue panga nõukokku 12 liiget -- kõik praegused Hansapanga ja Hoiupanga nõukogu liikmed.

Uue Hansapanga juhatuse esimeheks saab Jüri Mõis ning juhatuse aseesimeheks Hoiupanga juhatuse esimees Üllar Jaaksoo.

Hansapanga koosolekul esitatakse aktsionäridele kinnitamiseks ka aktsiakapitali laiendamine ligi 206 miljoni krooni võrra 588 miljoni kroonini. Uued aktsiad saavad Hoiupanga aktsionärid Hoiupanga aktsiate vastu.

Uue Hansapanga bilansimaht aprilli lõpu seisuga oleks 26 miljardit krooni ning pank oleks seega juhtiv finantsinstitutsioon Balti riikides. Panga turuosad Eestis oleksid varade, laenude ja deposiitide mahult vastavalt 46,5%, 46,2% ja 52,2%. Hansapank Latvija ja Hoiupangale kuuluva Zemes Banka ühinemisel on sealse panga turuosa ligi 8 protsenti.

Pankade ühinemismemorandumis seisab, et maksimaalselt on võimalik kuni 20 protsendi töötajate koondamine. Samas on seal kirjas, et see protsent nii kõrgeks ei jää. Maksimaalne töökaotajate arv oleks Hansapangas 262 ja Hoiupangas 536.

Pangad prognoosivad kaheks järgnevaks aastaks uue panga omakapitali tootluseks 20 protsenti. Hansapank on varem plaaninud 30protsendilise omakapitali tootluse saavutamist.

Pankade selle aasta esimese nelja kuu kokkuliidetud kasum oli ilma Hoiupanga potentsiaalse 225 miljoni kroonise kahjumita 127 miljonit krooni.

Eile ütles Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv, et kahe panga teenuste hinnad ja tingimused ühtlustatakse. Esimesi tulemusi teenuste ühendamisel on oodata paari nädala pärast.

«Päris täpselt pole sellest veel räägitud, kuid põhiliselt soovime me kokku hoida tootearendusest,» sõnas Tamjärv.

Tema sõnul ei kao ükski oluline toode, vaid nende tingimused ühtlustatakse, juhul kui kahel pangal on samasugused tooted. «Kliendile tuleb ühinemise juures kasuks ka asjaolu, et kahe panga vaheline arveldamine muutub pangasiseseks,» lisas Tamjärv.

Hansapanga analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja Margus Kisel ütles, et teenuste ühtlustamise arutamist alles alustati ning esialgseid tulemusi võib oodata paari nädala pärast. «Mõlemal pangal olemas kanalid -- sularahaautomaadid, telefonipangad ning internetipangad --mõningate erinevustega,» sõnas Kisel.

Millised tooted ja teenused on mõlemal pangal praegu sarnased ja millised mitte, ei soovinud ta täpsemalt veel öelda. «Paari nädala pärast,» lausus Kisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing