Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurettevõtjad kasutaksid stabilisatsioonifondi raha
Eile ASi Eesti Gaas hoones suurettevõtjatega kohtunud Mart Siimann lubas, et maksusoodustus ettevõtete investeeringutele tuleb päevakorda järgmistel aastatel, kuid 1999. aasta riigieelarve põhijooned on juba paigas. Nii lühikese ajaga pole võimalik makse muuta ega eelarvet uuesti tasakaalu viia, ütles Siimann.
Peaminister kinnitas ettevõtjatele, et Eesti majandus on praegu tasakaalus, sest valitsuse ja Eesti Panga ette võetud sammud on ennast õigustanud. «Majandus pole ei ala- ega ülekuumenenud,» väitis Siimann. «Need, kes ennustasid börsikriisile järgnevat pankrottidelainet, alahindasid meie võimet kriise lahendada.»
Suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas ütles, et ta peab esmatähtsaks välispankadesse stabilisatsioonifondi suunatud raha kasutamist Eesti majanduse elavdamiseks. «Raha väljaviimise otsust ei tasu muuta, kuid stabiliseerimisfondile peab leidma Eesti majanduse jaoks kasuliku rakenduse,» ütles Luukas.
Suurettevõtjad soovitavad luua riigi stabilisatsioonifondi vahendite abil väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele soodsaid krediidiliine, leevendamaks firmade käibevahendite nappust.
Luukase sõnul peaks valitsus kaaluma stabilisatsioonifondi abil ääremaade infrastruktuuri investeerimist, et vähendada ülejäänud Eesti mahajäämust Tallinnast ja parandada ettevõtluskeskkonda. «Tallinna ettevõtjat ääremaa käekäik otse ei mõjuta, kuid suurettevõtjad on riigi stabiilsest ja ühtlasest arengust huvitatud,» lisas Luukas.
Luukas lausus ka, et kuna statistikaamet ei võta kõiki majandusnäitajaid arvesse, on Eesti 11,4% I kvartali jooksevkonto defitsiit tegelikust paar protsenti kõrgem.