Korporatsioonid hädas oma majadega
Vanade hoonete remondiks kulub miljoneid kroone

22. juuli 1998, 00:00

Kuigi praeguseks on enamiku korporatsioonide konvendihoonetes remonditöödega tegeletud juba mitu aastat, on siiski jõutud vaevalt poole peale. Korporandid peavad suurte majade renoveerimistööde rahastamisega omal jõul hakkama saama.

Sakala korporatsiooni vilistlaskogu esimehe Jaan Kelderi sõnul on kogu maja remondiks arvestatud umbes 5 miljonit krooni, millest märkimisväärne osa on kahe korruse remondiks juba kulutatud. Umbes sama suure summaga on arvestanud ka Fraternitas Estica.

Vironia korporatsioonil kulub ainuüksi kolmandiku maja (umbes 1500 m2) remondiks 5--6 miljonit, ülejäänud osa remont jääb vilistlase Ain Musta arvates väga kaugesse tulevikku. Rotalia korporatsiooni maja, mis oli tuntud ülikooli klubina, nõuab üle kahe miljoni. Kunagi Tartu kunstikoolile kuulunud Ugala korporatsiooni konvendihoone remont maksab üle miljoni krooni, millest vilistlase Meelis Pärteli väitel on enamik juba kulutatud.

Ehituse teeb kallimaks asjaolu, et paljudes hoonetes tuleb maha lõhkuda nõukogude ajal ehitatud vaheseinad, osa uksi kinni müürida ning osa taas lahti raiuda. Tartus aadressil Veski 69 asuval Sakala korporatsiooni majal tuleb kogu kolmas korrus koos katusega lammutada.

«Kuna me tahame maja taastada sellisena, nagu ta vanasti oli, siis me peame selle korruse maha võtma,» ütleb Jaan Kelder. Sõja ajal sai Sakala maja pommitamisel pihta ning pärast sõda taastati see ilma igasuguse stiilitundeta.

Lammutamise ja lõhkumise taga on püüe originaaliläheduse poole. Sakala asutamisaastal 1909 projekteerisid konvendihoone kuulsad Soome arhitektid Armas Lindgren ja Viiwi Lönn, kelle projekteeritud on Estonia teater ja sõjas hävinud Vanemuise hoone. Tänu kuulsatele arhitektidele loodavadki sakalanused maja välisilme ennistamiseks taotleda raha Soomest. 1996. aastal alustatud remondiga loodetakse lõpule jõuda aasta pärast, mil Sakala saab 90aastaseks.

Ugala korporatsioon püüab konvendihoone remondiga lõpetada sügisel. Siis tähistatakse korporatsiooni 85. aastapäeva ning maja arhitekti ja vilistlase Arnold Matteuse 101. sünniaastapäeva.

Vironia vilistlase Ain Musta sõnul püütakse esialgu korda teha Laia tänava äärde jääv majaosa ja vahetada vahelaed. Siis saab alustada sisetöödega. Maja vanema osa remondiga loodetakse lõpule jõuda 2000. aasta sügiseks, mil on Vironia 100. aastapäev.

Rotalia vilistlase Peeter Pihelgase väitel jätab nende Tähe tänava maja välisfassaad möödujale petliku mulje, sest korras fassaadi tagune osa on kõik ajast ja arust. Praegu tegeleb Rotalia saali ehitusega. «Korda oleks vaja teha veel ülemine korrus, kuid saali valmides on meil raha enam-vähem otsas,» lisab Pihelgas. Lootus on pandud pealekasvavale vilistlaskogule, kes peaks algatatud tööd lõpule viima.

Fraternitas Estica korporatsioon peab oma maja hakkama «tagasi» ehitama. Pärast sõda ehitati nende maja kui parim juugendstiili näide Tartus Eesti Televisiooni Tartu stuudioks. 1996. aastal kolis ETV majast välja, ent selle aasta sügisel lõpetab Fraternitas Estica majas remondi ning ETV asub sinna tagasi. Korporatsiooni vilistlaskogu aseesimehe Kenno Vilippuse sõnul püütakse maja taastamisel lähtuda võimalikult palju eestiaegsetest joonistest.

«Eesti Televisioon on meile edastanud oma ruumiprogrammi ja meie projekteerijad püüavad sellega arvestada,» lisab Vilippus. Kui varem oli kogu maja ETV käsutuses, siis nüüd saab televisioon endale vaid ühe korruse.

Peamisteks rahastajateks on väljaspool Eestit elavad korporatsioonide vilistlased. Sakala vilistlaskogu esimees Jaan Kelder aga soovib võrdselt tähtsustada ka kodumaist panust. «Enam-vähem pooleks,» tunnistab Kelder.

Ka Ugala korporatsiooni maja ehituseks laekub praegu annetusi Eestist ja välismaalt võrdselt. Samas aga möönab Ugala vilistlane ja endine vilistlaskogu esimees Meelis Pärtel, et Eestist on hakanud annetusi laekuma alates möödunud aastast.

Ain Must Vironia korporatsioonist selgitab, et nendel on Eesti poole ülesandeks seni jäänud organiseerimistööd. Fraternitas Estica vilistlaskogu aseesimees Kenno Vilippus ütleb, et nendel on välismaa vilistlastelt tulnud raha kümme korda rohkem kui Eestist. Eestlased on jäetud asjaajajate rolli. «Meil ikka nii palju raha ei ole, kui välisvilistlastel,» on kõik korporandid ühel nõul.

Kui konvendihoonete remondiga saavad korporatsioonid kuidagi oma jõududega hakkama, siis maja ülalpidamiseks loodavad korporandid leida vabadele pindadele rentnikud. Neljakorruselisest Sakala majast jätavad sakalanused enda kasutusse keldrikorruse ja esimese korruse. Maja kolmas ja neljas korrus renditakse välja. Rentnikele on mõeldud eraldi sissepääs, nii et üksteist segama ei hakata.

Taastatud saal on plaanis kontsertideks või konverentsideks välja rentida. Saali akustikat peab Jaan Kelder Tartu parimaks. «Kaja pikkuseks oleme mõõtnud 6--7 sekundit, see oli meile endilegi üllatus,» ütles Kelder.

Vironias ja Rotalias on juba praegu ruumid leidnud noorte vaba aja veetmise kohad. Vironia majas asub ka keeltekool ning palju teisi firmasid. Kui maja korras, peaks rentnikke veelgi juurde tulema. Rotalia vilistlane Peeter Pihelgas loodab, et nende maja keldris, kus praegu asub ööklubi, leiab lähemas tulevikus koha mõni ehtne Baieri õllekelder.

Ugala korporatsiooni maja maja viimasel korrusel on rentnik juba koha sisse võtnud.

Peale ehitamise on kõigil korporatsioonidel veel üks ühine joon. Esmatähtsaks peetakse korporatsioonis valitsevat vaimsust, mis peab säilima hoolimata sellest, kui korras konvendihooned on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing