Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laen lootuses, et Ukraina reformib
Kui usaldus Ukraina vastu ei taastu, jääb uus 2,2 miljardi dollariline laenupakett vaid puhvriks, mis riigi valuutareserve täiendades võimaldab välisinvestoritel turult suuremate kaotusteta lahkuda.
Kahtlusteks annab alust varasem kogemus, mil Ukraina on rahvusvahelise valuutafondi (IMF) laenutingimused korduvalt täitmata jätnud.
Kevadel külmutas IMF 585 miljoni dollari suuruse tugilaenu väljamaksed, sest Ukraina valitsus ei suutnud mitu kuud järjest makromajanduse osas võetud kohustusi täita.
Läinud nädalal kokku lepitud uus laen seab aga Ukrainale veelgi suuremad nõudmised. Mullu 7 protsendini kasvanud eelarvedefitsiit peab jooksval aastal alanema 3,3 protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Inflatsioon, mis eelmisel aastal ulatus 17 protsendini, peab tänavu langema 10-le ja sealt edasi 8 protsendile.
Lisaks tuleb valitsusel vastu võtta erastamist kiirendavad seadused ja uus maksukoodeks, restruktureerida energeetika- ja põllumajandussektor ning asuda otsustavalt välja juurima lokkavat varimajandust.
Analüütikud avaldavad lootust, et seekord on valitsusel reformidega tõsi taga. Eelmise tugilaenuprojekti kokkuvarisemist põhjendab IMF peamiselt poliitilise survega, mis oli tingitud kevadistest parlamendivalimistest. Nüüd on valimised teelt ära ja valitsusel rohkem vabadust otsustavateks reformideks.
Ukrainat ähvardav finantskriis on mõnevõrra pehmendanud ka president Leonid Kut?ma ja parlamendi teravaid suhteid, mis samuti on reformide elluviimist takistanud.
IMFi üks viimaseid olulisemaid tingimusi oli 1998. a eelarve kinnitamine, mis muuhulgas näeb ette riiklike kulutuste kärpimise 30 protsendi võrra. Juuni lõpus andis parlament presidendile volituse eelarve dekreediga jõustada.
Aasta lõpuks vajab Ukraina võlakohustuste täitmiseks 1,6 miljardit dollarit, mis vastab ligikaudu keskpanga valuutareservide suurusele. IMFi esimene 200--250 miljoni dollariline väljamakse on ainus võimalus võlakriisi või rahvusvaluuta devalveerimist vältida. IMFi juhatuse kinnitus julgustaks ka teisi rahvusvahelisi laenuandjaid.
Maailmapank on külmutanud laene 350 miljoni dollari eest ning 200 miljonit on oodata ka Euroopa Liidult.
Raskem ülesanne on aga välisinvestorite usalduse taastamine. Valitsuse lühiajaliste võlakirjade intressid kõiguvad 70--80 protsendi juures, samal ajal kui huvi pikaajaliste valitsusvõlakirjade vastu on äärmiselt leige.
1997. aasta oktoobris 100 punkti tasemel alustanud PFTS-aktsiaindeks on langenud allapoole 40 punkti taset. FT-REUTERS-ÄP