Valitsus kiitis heaks rahapesuvastase seaduse

Isik tuleb tuvastada ka siis, kui mitme seotud tehingu summa ulatub üle lubatud piiri, või kahtluse korral, et tegu on kuritegelikku päritolu rahaga. Seni nõuti pankadelt identifitseerimist sularaha puhul 7500 ECU (118 000 krooni) ja sularahata arveldustel 15 000 ECU (236 000 krooni) korral.

Rahandusministeeriumis ette valmistatud eelnõuga laiendatakse rahapesualast kontrolli krediidi- ja finantsasutustelt teistele majandusvaldkondadele.

Rahandusminister Mart Opmanni sõnul on Eestis klassikalist musta raha pesemist suhteliselt vähe, rohkem raha legaliseeritakse maksupettuste kaudu.

Karistuseks on rahapesu korral sõltuvalt kuriteo raskusastmest rahatrahv, arest või vabadusekaotus kuni 10 aastat.

Keskkriminaalpolitsei ülemkomissari Veljo Aleksandrovi sõnul väärib rahapesu raskemaid karistusi majanduskuritegude vallas. «Vaid raha võltsimise eest võib saada sama palju,» ütles Aleksandrov.

Samuti luuakse politseiameti alluvusse rahapesu andmebüroo, kuhu edastatakse andmed rahapesu kahtluse korral. Andmebüroo ülesandeks on rahapesualase info kogumine, uuringud, rahapesu tõkestamine ning andmete edastamine kohtueelse uurimise asutusele, prokuratuurile või kohtule.

Krediidi- või finantsasutused on kohustatud rahapesu andmebüroole infot esitama vaatamata pangasaladusele. Aleksandrovi sõnul ei ole veel täpselt arutatud, kuidas andmebüroo töö politsei alluvuses välja nägema hakkab.

Rahapesu andmebüroo ametnik on alatiselt kohustatud hoidma tema käsutusse sattunud saladusi. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest nähakse ette haldusõiguslik rahatrahv 150--200 päevapalka (kuni 6000 kr). Veljo Aleksandrovi hinnangul on see kõne alla olevate summadega võrreldes liiga väike karistus. «Aga see on meie karistuspoliitika, mille muutmine tuleks otsustada riiklikul tasemel,» lisas ta.

Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast ütles, et eelnõu ettevalmistamise periood on olnud pikk just küsimuse tõttu, kelle hallata anda tekkiv andmebaas. Eesti pangaliidu ettepanekul arutati ka rahapesu andmebüroo allutamist Eesti Pangale, kuid Kella sõnul ei näe Eesti Pank, et see oleks praeguseid seadusi arvestades kõige otstarbekam variant. «Siin tekiksid keskpanga ja kriminaaljärelevalve lahususe probleemid,» ütles Kell.