Devalveerida, natsionaliseerida...

Inno Tähismaa väljendas Äripäeva 12.augusti kommentaaris kartust, et senise ebamäärasuse jätkudes, mida ootuspäraselt võimendab riigikogu valimiste lähenemine, tuleb mõni Eesti poliitik välja ideega asuda krooni devalveerima, eraettevõtteid natsionaliseerima või kapitali ja kaupade liikumist piirama. Sellele tõdemusele poleks nagu põhjust vastu vaielda, kuid üks asi vajaks siiski täpsustamist.

Nimelt on viimased nädalad näidanud, et valimiste-eelne poliitika on juba täiesti üheselt heisanud majanduspoliitika revideerimise loosungi. Seejuures on kaks erakonda -- Keskerakond ja Arengupartei -- teinud seda lausa juhatuste tasemel. Mõnes mõttes tegi järjekordsel kannapööret taotleval ringil otsa lahti peaministri enda majandusnõunik Heido Vitsur Eesti senise majanduspoliitika kuulutamisega primitiivseks ja seega enesestmõistetavalt muutmist ootavaks.

Samavõrra enesestmõistetavalt ei saanud pakutud võimalust jätta kasutamata Keskerakond. Juuli lõpupäevil (Maaleht, 30.07) pani eksministrist erakonna juhatuse liige Jaan Leetsar, seda valdavalt põllumajanduse näitel, oma leheloo pealkirjaks «Majanduspoliitika on ummikus». Tema sõnutsi vajavat Eesti põhimõtteliselt uut majanduspoliitikat, mille elluviijaina näeb Keskerakond enda kõrval mitte enam üksnes traditsiooniliselt maa- ja vene erakondi ning pensionäre, vaid juba ka Demokraatlikku Tööparteid.

Kui maaerakondlase Jaanus Männiku ülesastumine Sõnumilehes (08.08) kuuluks sellesse jadasse formaalselt, pealkirjast «Puuetega majanduspoliitika» johtuvalt, siis Arengupartei ühe liidri Hardo Aasmäe Eesti Päevalehe (07.08) artiklit annaks juba selle erakonna valitsustruu tiiva puhul programmiliseks pidada, sest pealkirja «Majanduspoliitikas tuleb kurssi muuta» taga on nõutud ka sisulist kursimuutust.

Lähtumine majanduslikult vääratest eeldustest (denominatsioonilise üleminekuga kroonile konfiskeeriti säästud, Eesti rahasüsteemi käsitletakse primitiivse valuutakorvi süsteemina jt) sunniks pakutava bulvaripoliitika hulka lugema, ent siiski. Kui erakonna (mis on kutsutud vaat et päästma Koonderakonda) juhatuse liige käib välja teatavate hindade külmutamise idee, kui taotletakse maksude sihtsuunitlemist ning riigipoolset administreerimist omandiõiguse võõrandamisel eraettevõtteis, on asi naljast kaugel. Lisaks sellele kutsutakse korporatiivseid organisatsioone üles sekkuma majanduspoliitikasse ja poliitikasse üldse.

Loomulikult on see igaühe oma asi, kui ta Eesti senist suhteliselt suure vabadusastmega de facto pakkumisepoolset majandus­, sh rahapoliitikat küll primitiivseks, küll ultra-, liba- vm liberalismiks nimetab ja sellega enda primitivismi ja libateadmisi majandusasjades välja näitab. Egas midagi, ajame siis hakatuseks krooni Venemaa moodi «torusse» või hakkame rakendama inflatsiooniootustele ülesehitatud, kuid «mitteprimitiivset» crawling peg'i (ujuvkursi ) süsteemi? Kõlaks vähemalt uhkelt.