Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Torge herilasepessa

02. september 1998, 00:00

Sebimine ümber veel mitte seadusejõu saanud astmelise tulumaksu kehtesta-mise tekitab vägisi mulje, et keegi tunneb ennast isiklikult ahistatuna. Eelkõige näib see riivavat reformiste eesotsas Jürgen Ligiga. Mõistetav, et reformierakondlased ennast ussist nõelatuna tunnevad -- esindavad nad ju kõrgepalgaliste pankurite huve.

Vaevalt leidub teiste elukutsete esindajate seas palju selliseid inimesi, kes saaks töötasu üle 30 000 krooni kuus. Aga just nimetatud kuutöötasust alates tõuseb võrreldes tänasega üksikisiku tulumaksumäär kuus.

Statistika näitab, et 70% tänaseid töötegijaid astmelise tulumaksu kehtestamisel võidavad. Mida väiksem palk, seda suurem peaks võit olema. Kui algaja politseinik oma 2000kroonise palga pealt tasub tulumaksu veidi alla 500 krooni, siis uues süsteemis vaevu 200 krooni, st poole vähem.

Ka keskastme juht või spetsialist oma 8000kroonise töötasu puhul on plusspoolel ca 500 krooniga kuus. Uus süsteem «tutistab» mehi või naisi mõne tuhande krooniga kuus (nt 42 000kroonise kuutöötasu puhul ca 3000 krooni, 120 000 krooni puhul 8000 krooni). Kas tõesti hakkab suurkorporatsiooni juht selle summa pärast puudust kannatama. Tundub, et kallimaks läheb lõunasöök liba-Pavarottiga.

Tõsine ettevõtja, kes on oma esimese kulutamise himu täis saanud ja suudab juba arvestada pikemat perspektiivi, saab aru, et astmelise tulumaksu sisseviimine on ka tema äritegevusele soodus.

Olukorras, kus paljude inimeste palk, millest on 26% maha võetud, võrdub sisuliselt sotsiaaltoetusega, kaotab üha rohkem inimesi motivatsiooni tööd teha. Vajaka jääb ostuvõimelist tarbijaskonda. Mida sa toodad, kui keegi ei osta. Seaduse üheks ülesandeks ongi tekitada väiksema sissetulekuga inimestel ostuisu, aga ülisuure sissetulekuga inimesi motiveerida pigem investeerima kui tarbima.

Siit ka eelnõusse sissekirjutatud idee investeeringuteks tehtud kasumiosa tulumaksust vabastamiseks, ja mitte ainult väljaspool Tallinna ja Harjumaad, vaid üle kogu Eesti. Suurimate sissetulekute saajad on üldreeglina Tallinna ja tema ümbruse elanikud.

Eelnõu võlu just selles seisnebki, et on arvestatud erinevate ühiskonnakihtide huve.

Ei ole ju tänane «rikkur» nii arulage, et paneb tema jaoks tühise mõne tuhande krooni kaotamise nimel ohtu oma vara ja pere tervise, sest meie ühiskonna jätkuval kihistumisel pole kaugel aeg, kus eluga mittetoimetulevate pahameel läheb üle agressiivsuseks, kus kahjudeks tuleb arvestada nii sisselöödud autoklaasid kui ka katkitorgitud mersu kummid.

Loodame, et inimelud siiski ohtu ei satu. Täna on Eesti ühiskonna varandusliku kihistumise tase võrdne SRÜ ja Lõuna-Ameerika riikidega. Selgelt odavam on maksta veidi kõrgemat tulumaksu kui palgata eraarmee ja siis selle selja taga lõdiseda.

Kindlasti tasuks majanduslikult edukatel ka maailma eri riikide majandusajaloo ja majanduse edukuse tagamaade üle mõtiskleda. Kogu selle sajandi on Skandinaaviamaad olnud üsna edukad oma majanduselus. Sellega on kaasnenud ka kodurahu ning erinevate sotsiaalsete kihtide üksteisemõistmine.

Tõsi, mis tõsi, Rootsi reformib täna oma majandust, aga mitte üliliberaalsuse suunas, mida meil alatasa propageeritakse, vaid kaasajastamise, st Euroopa Liiduga ühinemise suunal. Rootsis kümneid aastaid kestnud kodurahu on saavutatud tänu solidaarsustundele ühiskonnas.

Tark oleks meilgi sealt eeskuju võtta. Arukas inimene lepib kokku, ta ei kakle. Nii et mitte kadeduse kasvu ei propageeri astmelise tulumaksu pooldajaid, vaid solidaarsust, st üksteisemõistmist ja vastastikust abi.


Liina Tõnisson on riigikogu keskfraktsiooni ja majanduskomisjoni liige.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing