Euroopa keskpank raske otsuse ees

Panused on kõrged. Kui maailmamajanduse kasv aeglustub, on Euroopal, mis annab ligi 30% maailma kogutoodangust, paremad väljavaated saada maailma kasvumootoriks kui USA-l või Jaapanil. Jaapanis süveneb majanduslangus, USAs, kus suur osa rikkusest on aktsiaturul, oleks tagasilöök turgude korrektsioonist suurem kui Euroopas. OECD hinnangul vähendaks 20% aktsiahindade langus USA SKTd 0,6% võrra.

Kohase intressitaseme määramist raskendab selguse puudumine, kuivõrd ligi 40% maailmamajandusest haaranud kriis mõjutab Euroopat.

Euroopa komisjoni president Jacques Santer ütles eile, et ELi majanduse kasvuväljavaated on jätkuvalt head, ehkki prognoose tuleb Vene kriisi mõjul kärpida. Mingil juhul aga ei mõjuta turgudel toimuv ühisraha kasutuselevõtmise ajakava.

Kevadel ennustas Euroopa komisjon eurotsooni riikide tänavuseks majanduskasvuks 3% ja tuleval aastal 3,2%. Pessimistliku stsenaariumi järgi ei ületaks kasv 2--2,5%. Esimesel juhul peaks intressid tõusma, teisel jääma 1999. aastani 3,3% tasemele.

Kui Euroopa keskpank kehtestab liiga kõrged intressid, sarnaneks olukord 1930. a depressiooniga, kui aktsiaturgude langedes ei loobutud rangest rahapoliitikast ning vallandati pankade pankrotilaine.

Liiga madalad intressid meenutaks 1987. a, mil keskpangad tegid vastupidise vea ja langetasid aktsiahindade kukkudes intresse keset majandusbuumi. Tulemuseks oli inflatsioon, mille ohjeldamiseks tuli rahapakkumist järsult piirata.

Financial Times prognoosib, et Euroopa keskpankurid muretsevad enam inflatsiooni kui deflatsiooni pärast ega kiirusta rahapoliitikat lõdvendama. Kui neil on õigus, jätkub Euroopas stabiilne kasv. Kui ei, suurenevad majandusprobleemid nii Euroopas kui mujal. FT-REUTERS-ÄP