Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia tungib Põhjalasse
Okk: projektiga ei kaasne otseselt elektrijaamade äriplaani ümberhindamine

09. september 1998, 00:00

Merekaabli rajamine maksab 100 miljonit dollarit. Projektis osalevad Eesti Energia, Rootsi firma Graningeverkens, Soome firmad Pohjalan Voima ja Helsinkin Energia ning kontsern ABB võrdsetel alustel.

Merekaabli valmimisel kavatsetakse esialgu müüa Soome ja Rootsi turule kokku 1,1--1,2 TWh (1 TWh = mld kWh) elektrienergiat aastas. See on sama suur kogus, kui eksportis Eesti Energia eelmisel aastal. Põhjamaadesse praegu müüa plaanitav kogus moodustaks Rootsi ja Soome summaarsest energiaturust 0,5%. Vajaduse korral on võimalik Põhjamaadesse eksporditava energia mahtu mitmekordistada.

Eesti Energiale tähendaks kaabli rajamine hüppelist turu suurenemist umbes 15% võrra. «See teeb meie äri efektiivsemaks ja tulusamaks,» sõnas ASi Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. «Mida suurem on turg, seda aeglasem on hinnatõusu kasv.» Eesti Energia aastakäive suureneb praeguse prognoosi järgi Põhjamaade ekspordi arvel umbes 500 miljonit krooni.

Praegu on kaabli Eesti-poolse otsa asukoht lahtine, võimalike variantidena on arutlusel eelkõige Tallinn ja Paldiski.

Põhjamaade firmad on huvitatud, et turul oleks konkurentsivõimelise hinnaga alternatiivne elektrienergia.

«Eestist lisanduv üks teravatt-tund aastas läheks eelkõige Helsingi vajaduste optimaalseks rahuldamiseks,» ütles Helsingin Energia president Ilkka Pirvola.

Pirvola sõnul pole uute partnerite kaasamine Põhjala energiasüsteemi NORDEL midagi uut, sest juba praegu ostetakse elektrit Venemaalt.

Gunnar Okk rääkis, et projekti potentsiaalsete investorite nimekiri on avatud. «Praegused viis partnerit on piisavad selleks, et panna kokku toimiv äriidee,» lausus Okk. «Tähtsaim on see, et viis firmat on avalikult teatanud huvist selle projekti vastu ja soovist seda edasi arendada.»

Saksamaa energiakontserni Preussen Elektra energiadivisjoni asejuht Reiner Lehmann ütles, et Eesti--Soome merekaabli rajamisega tekib probleeme eelkõige keskkonnakaitsega. «Näiteks, kas Soome on nõus võtma vastu energiat jaamadelt, mis ei vasta keskkonnakaitse normidele,» sõnas Lehmann. «Praegu Narva jaamad sellele ei vasta.»

Okk märkis, et merekaabli projekti eelduse kohaselt on kaabli valmimisel eksporditav elekter juba toodetud Euroopa Liidu nõuetele vastavalt. «Kui meil ei oleks võimalik seda elektrit müüa, siis ei oleks ju seda äriideed,» lausus Okk.

Praegu on valitsuse komisjonis hindamisel Ameerika firma NRG Energy äriplaan Narvas asuvate elektrijaamade osalise erastamise kohta.

NRG Energy Eesti esindaja Hillar Lauri teatas eile, et ei ole kursis Eesti--Soome-vahelise merealuse kaabli rajamise projektist. Sellel teemal ei ole NRGga seni keegi rääkinud.

Küsimusele, kas merekaabli rajamine võib tuua kaasa muudatusi elektrijaamade äriplaanis, vastas Lauri, et NRG äriplaan on ülesehitatud Eesti turu jaoks ja seal ei ole arvestatud elektrienergia ekspordiga.

«See, kas kaabel tuleb või mitte, ei mõjuta meie põhiettepanekut,» sõnas Lauri.

Samale küsimusele vastates nentis Okk, et praegu peab läbirääkimisi NRGga valitsus, mitte Eesti Energia. «Kui need läbirääkimised kunagi jõuavad Eesti Energia juurde, siis kujundame oma seisukoha,» lausus Okk. Ta kinnitas, et kaabliprojektiga ei kaasne otseselt elektrijaamade äriplaani ümberhindamist. Oki sõnul tuleb kaabliga 15% turgu juurde ja mida suurem on turg, seda tasuvam on majandada nii elektrijaamasid kui ka elektrivõrkusid.

Konkurendid kahtlevad projektis Eesti Energia kaabliprojektist kõrvale jäänud Põhjala energeetikaettevõtted suhtuvad Eesti-Soome merealuse elektriühenduse loomisesse skeptiliselt, sest peavad seda liiga kulukaks. Merealuse kaabli Tallinnast Helsingisse ehitamise tohutu maksumus, 100 miljonit dollarit, pole tasakaalus Soomes ja Eestis kehtivate energiamüügi hindadega, ütles Soome energeetikaettevõtte IVO Power Engeneering Baltimaade turundusjuht Jüri Alasi. IVO uuris koos Põhjamaade partneritega kahe aasta jooksul Balti energiaringi tasuvust. «Merealuse kaabli rajamine pole majanduslikult tasuv projekt,» kinnitas Alasi.

Eesti Energia on ainus elektritootja Eestis. Alasi sõnul pole võimatu, et riik ei kavatsegi elektrijaamu erastada ning püüab kaablit rajades hõivata uusi turge. «Pelgalt kaabli rajamine ei suurenda konkurentsi, mida maksumaksjad näha sooviksid,» ütles Alasi.

Maailma ühe suurima veealuste kaablite omaniku, Rootsi energeetikaettevõtte Wattenfall Eesti projektijuht Teet Eelmere ütles, et Soome--Eesti kaabli ehitus tasub ennast majanduslikult ära, kui seademete tarnija ABB on oluliselt hindu alandanud. Wattenfall tunneb kaabliprojekti vastu huvi, sest võiks Eelmere sõnul oma rikkalike kogemustega kaasa aidata.

Eelmere ei osanud öelda, miks Eesti Energia ja soomlaste Pohjolan Voima Rootsi energeetikaettevõtet osalema ei kutsunud.

Eesti Energiale kolmveerand miljardi suurust laenusündikaati koostav Ulrich Neuhauss Bankgesellschaft Berlin Groupist ei soovinud kommenteerida kaabliprojekti perspektiivikust ning projekti mõju sündikaatlaenule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:00
Otsi:

Ava täpsem otsing