Tahame riigipanka!?

16. september 1998, 00:00

Valimised on lähenemas! Paljude polii-tikute südamesse on löönud äkiline valusööst meie majanduse käekäigu pärast, mida nad kärarikkalt ajakirjanduses välja elavad. Nakkus on levimas ka riigiametnike seas, kes peaksid üldiselt neutraalsed olema ja arengu järjepidevuse eest hoolitsema. Silmapaistvaimaks nakkusjuhuks on siin uus riigikontrolör Juhan Parts, kelle ülevoolav mure riigi raha saatuse pärast juba mitu nädalat Eesti ajakirjandust uputab.

Raskest päevatööst puhkamiseks on lausa mõnu lugeda följetone, mille jurist Parts mõne kõmuajakirjaniku abil meediaküpseks on haudunud. Silme ette kerkib kirjanik Juhan Smuul ja tema surematu «Polkovniku Lesk»: MAJANDUSINIMESED EI TEA MITTE MIDAGI! Jurist kirjutab majandushädade raviks välja nii koomilisi retsepte, et võiks polkovniku lesele kartuseta abieluettepaneku teha.

Ministrid olevat süüdi, et riigi raha pankrotistunud Maapanka kinni jäi. Nimelt olevat Eesti Pank valitsust informeerinud Maapanga halvast olukorrast, kuid ministrid ei reageerinud sellele raha viivitamatu väljaviimisega ebausaldusväärsest pangast. Tahaks väga loota, et tegemist on järjekordse ajakirjandusliku mullistusega. Eesti Pank peab andma ühesugust infot kommertspankade olukorrast nii valitsusasutustele, erafirmadele kui ka tavalistele hoiustajatele. Kui keskpank tõesti avalikult deklareeris kõigi pankade usaldusväärsust, aga ministeeriumidele edastas salajase ohusignaali Maapanga suhtes, siis on tegemist äärmusliku hea pangandustava eiramisega.

Loodetavasti on riigikontrolör ja ajakirjanikud võimelised mõistma oma avalduste ohtlikkust pangandusele ja lükkavad oma vale ise ümber. Vastasel korral tuleks ju Eesti Pank moraalsesse pankrotti kuulutada. Esmapilgul tundub suhteliselt asjalikuna riigikontrolöri nõudmine, et ministeeriumid peaks looma oma rahapaigutusteks riskide analüüsi osakonnad. Paraku ainult esmapilgul -- see ettepanek võistleb tobeduselt väitega, et ministeeriumid olid informeeritud kommertspankade usaldusväärsusest.

Pangandusriskide analüüsi osakonnad peaks ju siis looma kõik valitsusasutused, omavalitsused, avalik-õiguslikud institutsioonid, erafirmad jne, kes raha pankades hoiavad. Kasu poleks neist osakondadest aga midagi, sest nad ei pääse kommertspankade informatsioonile ligi.

Kommertspanku kontrolliv ja hindav institutsioon on juba olemas -- see on Eesti Panga pangandusinspektsioon. See inspektsioon ongi loodud, et riik omaks pankade usaldusväärsusest adekvaatset infot ja edastaks selle kõigile asutustele, ettevõtetele ja inimestele ühesugusel ja arusaadaval kujul.

Kui pangainspektsioon oma funktsioone täidab, siis saab kuulujuttude analüüsi osakondade loomise mõttetus võib-olla selgeks ka juristist riigikontrolörile.

Kõik Eesti Panga poolt usaldusväärseks tunnistatud pangad võivad pretendeerida riigi rahaliste vahendite hoidmisele ja vahendamisele. Eesti Pank vastutab selle eest, et riigi, nagu ka kõigi teiste hoiustajate raha säilimine on tagatud. Raha paigutamise koha määravad aga majanduslikud kriteeriumid, millest peamine on pakutav intressimäär.

Vastasel korral satuksid riigiametnikud kohe korruptsioonikahtluse alla -- mis ajendas neid raha madalama intressiga panka paigutama?

Tundub, et riigikontrolör ei usalda ühtegi panka ja unistab riigi raha hoidva Riigipanga taasloomisest. Tõenäolisem on siiski oletus, et kellelgi on hirmsasti vaja valimiste eel poliitilist vahtu üles kloppida.

Soovitaksin seda siiski teha valdkondades, millest mullimeistrid ka ise midagi aru oleksid võimelised saama. Majandus nende valdkondade hulka kindlasti ei kuulu.


Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing