Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas riik peab aitama Vene turu kaotanud ettevõtteid?
Me tahame , et riik saaks probleemist aru ja aitaks kaasa. Üksik ettevõte või kalaliit ei saa ju minna ÜRO abiprogrammide kallale või leida sinna tee. Mujal maailmas, on nii, et kui pannakse mingid ettevõtted teatud ajaks kinni, siis abiraha maksab riik. Aga kui meie ei saa toodangut müüa, ei ole raha, ettevõtted lähevad pankrotti, inimesed jäävad tööta.
Kui ettevõtted küsisid kohtumisel riigi esindajatega riigi reservide kohta, kas seal on ka kalakonservid, siis keegi ei teadnud selle kohta midagi.
Neil hädalistel, kelle eksport oli peaaegu 100% Venemaale, tekkis äkiline seisak. Läätsa ja Virtsu panid toodangu seisma. Aga loodame, et lähematel kuudel leitakse väljapääs. Loomulikult on riigi plaan positiivne. Kui saab kiiresti tagasi käibemaksu või ei pea üldse maksma. Meil läheb ikkagi mitu kuud, enne kui selle tagasi saame. Aga ettevõtetel on miljonid seal all. See oleks suur soodustus ja aitaks raskustes firmasid tublisti. Kui tulumaksugi saab ajatada, siis see loomulikult aitab kaasa, et firmal oleks käibevahendeid.
Ettevõtlus tegutseb kindlate eesmärkide ja kindla teadlikkusega. Nende põllumajandusettevõtjate raskuste üks põhjus ongi see, et nad liiga suure turuosa on sidunud ühe suunaga. Neil oli turg Venemaal. Ükskõik on ta Lääne-Euroopas või Skandinaavias, turg võib ühel hetkel mingitel põhjustel ära kukkuda. Ka Norma on Vene turuga seotud ettevõte, ma ei ole kuulnud, et Norma läheks valitsuse käest toetusi või maksude ajatamist küsima.
Võtame või Viisnurga. Meie oleme seotud kliimaga. Näiteks 1997. aasta oli keskajast saati klimatoloogide andmetel kõige soojem aasta. Maailma suusaturg ja ka meie toodangumaht kukkus. Minul küll ei ole pähegi tulnud mõte valitsuse poole pöörduda, et meie kasumlikkus võib sellega väheneda, äkki kompenseerite.
Muidugi põllumajandussektor on suur ja kui seal jäävad inimesed tööta, võib see tuua suurema sotsiaalsete vahendite vajaduse. Kuskil see piir on, aga see tahab täpset matemaatikat. Aga ettevõtete ja ettevõtluslikust seisukohast ei pea ma seda põhimõtteliselt õigeks.