Vene kriis ei pidurda põllumajandusreformi

ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri sõnul on komisjoni reformipaketis Agenda 2000 sisalduv ettepanek alandada loomaliha, teravilja ja piimasaaduste garanteeritud hindu vastavalt 30, 20 ja 15 protsenti jätkuvalt jõus.

Juba spekuleeriti, et Aasia ja ELi suurima põllumajandussaaduste turu Venemaa probleemid sunnivad liikmesriike reformikava ümber vaatama.

«Komisjon ei muuda oma ettepanekuid,» ütles üks komisjoni ametnik. Pigem sunnivad Venemaa probleemid läbi viima veelgi radikaalsemaid reforme, sest EL peab oma konkurentsivõimet parandama.

Reformide kasuks kõneleb ka Gerhard Schröderi sotsiaaldemokraatide võimuletulek Saksamaal, kes nõudsid CAPi reformimist enne uute liikmete vastuvõtmist Ida-Euroopast. Bonnil on võimalus reforme kiirendada 1999. a esimesel poolel, mil Saksamaa on ELi eesistujariik.

Euroopa komisjoni prognoos põllumajandusturu arengust eeloleval kümnendil on suhteliselt positiivne, nähes ette nõudluse kasvu eelkõige rikaste riikide ühendusest OECD välja jäävate regioonide arvel. Peamiseks kasvumootoriks on Aasia ja Ladina-Ameerika.

Reformimata põllumajanduspoliitika baasil koostatud ennustuse järgi suureneb ELi teraviljatoodang praeguselt 200 miljonilt tonnilt 2005. aastaks 213,2 miljonile tonnile.

Kui kasutusest jääb välja 17,5% põllumaast, kasvavad ELi interventsioonilao teraviljavarud 14 miljonilt tonnilt umbes 50 miljonile tonnile.

Loomalihatoodang jätkab ilmselt vähenemist, et aastal 2000 taas suurened. Kui arvestada ELile kehtivaid kaubanduspiirangud, suureneb ületoodang 2005. aastaks 600 000 tonnilt 1,5 miljonile.

Piimatoodang väheneb, samas kui väljalüps lehma kohta suureneb. Kui praegune kvoodisüsteem püsib, langeb toodang 1997. a 21,7 miljonilt tonnilt 18,6 miljonile tonnile.

ELi 10 Ida-Euroopa kandidaatriigile tehtud põllumajandustoodangu prognoos ei aita bloki interventsiooniladusid tühjendada. Üksi Ungari, Rumeenia ja Poola on 2005.--2006. a valmis eksportima vastavalt 4,5; 2,0 ja 1,5 miljonit tonni teravilja. Lisaks saagikuse tõusule laieneb külvipind 25,4 miljonile hektarile. REUTERS-FT-ÄP