Väliskaubad murdsid augustis langustrendi

Väliskaubandus saatis augustis Eesti makromajanduse kohta tõeliselt hea signaali: eksport suurenes eelmise kuuga võrreldes 3 protsenti ja import vähenes 13 protsenti. Nii positiivset kuud, mil pluss suurenes üheaegselt miinuse vähenemisega, ei tulegi meelde. Enamik kuid on ekspordi ja impordi mahud liikunud sünkroonselt.

Statistikaameti andmetel oli augustis kaupade eksport 3,4 miljardit krooni (40% väliskaubanduse mahust) ja import 5,0 miljardit krooni (60%), nendes kaubakogustes ei sisaldu elektrienergia eksport ja maagaasi import.

Venemaa osatähtsus Eesti väliskaubanduses on tublisti langenud. Veel aasta tagasi oli Venemaa osa ekspordis 19,8%, nüüd 12,7%, impordis on tagasiminek 14,2 protsendilt 10,6 protsendile. Mõju avaldab Venemaa raske olukord. Et eksport Venemaale seetõttu väheneb, selle üle pole küll põhjust rõõmu tunda, nii nagu igasuguse ekspordi vähenemise üle.

Septembris leiab tõenäoliselt aset veelgi suurem tagasiminek. Valitsuse aktiivne majanduspoliitiline ülesanne on leida Eesti kaupadele turgu terves maailmas, mitte tegelda siseturu reguleerimisega.

Venemaa arvel on suurenenud Euroopa Liidu osa Eesti väliskaubanduses. Aastaga on eksport Euroopa Liitu suurenenud 49,8-lt 55,2 protsendile, import 61,4-lt 61,7 protsendile.

Ekspordi suurenemine Euroopa Liitu on äärmiselt positiivne. See näitab eelkõige Euroopa rangete kvaliteedinõuete täitmist Eesti ettevõtete poolt, nende ümberkohanemisvõimet ja ka valitsuse tulemuslikku läänesuunalist poliitikat.

Majanduse jahtumine (SKT kasvutempo aeglustumise mõttes) lööb kõige kiiremini ja valusamalt tarbimist. Praegu ei saa endale lubada samas mahus kaupade ja teenuste (võlgu)tarbimist kui aasta tagasi. Kerge südamega laenude, liisingu või järelmaksu tegemine on kõvasti vähenenud. Ja kes ikka kodumaist kaupa liisis -- seepärast pole midagi imestada, et import on vähenenud.

Oleme soetanud endale soliidsed importkaubavarud, nt uued autod, mida nüüd aegamööda tarbime. Impordi tõrjumiseks polnudki tarvis rakendada tollitõkkeid; ei juhtunud midagi muud, kui majandusseadused jätkasid toimimist.

Krooni devalveerimine ainult ekspordi toetuseks ei kanna samuti teemat välja. Kuna kõik ülejäänud makromajanduslikud näitajad räägivad stabiilse krooni kasuks, siis oleks devalveerimisega tekitatav kahju tunduvalt suurem kui loodetud võit.