Hüpoteegiturul on mitmeid võimalusi

Mõistega hüpoteek (kinnispant) on viimastel aastatel kokku puutunud paljud eestlased. Peamiselt on hüpoteek seatud selleks, et eluaseme ostuks laenu saada. Lääneriikides on hüpoteegi kasutamise erinevaid vorme aga palju.

Üks võimalus kinnisvara hankimist lihtsustada on omaniku hüpoteekkindlustuse (private mortgage insurance) kasutamine. Sellisel juhul võib kinnisvara ostul uue omaniku sissemakse näiteks USAs piirduda vaid 5 protsendiga tavalise 20% asemel (Eestis seega praeguse 40% omafinantseeringu asemel 10%). Hüpoteegiga koormatava kinnisasja omanik sõlmib lisaks kindlustuslepingu ning tasub kohe esimese kindlustusmakse, millele lisandub tavaliselt igakuine osamaks. Kinnisvara ost läheb kokkuvõttes küll veidi kallimaks, kuid ostja valikuvõimalused suurenevad.

Ühelt poolt on uue eluaseme ihkajatel probleeme piisava rahahulga kogumisega, teiselt poolt võib aga majanduslikult raskeks minna vanemal inimesel, kellel on juba maja olemas, kuid sissetulekud normaalseks äraelamiseks kipuvad väikeseks jääma. Sellisel juhul on üks võimalus pöördhüpoteegi (reverse mortgage) seadmine.

Pöördhüpoteek võimaldab osa maja väärtusest muuta rahaks, kusjuures omanikuõigus säilib. Pöördhüpoteegi põhimõte on, nagu nimigi ütleb, vastupidine tavalisele hüpoteegile -- selle asemel, et maksta raha laenuandjale, saab raha majaomanik. Pöördüpoteegi puhul kuni lepingu lõppemiseni mingeid tagasimakseid ei toimu. Alles lepingu lõppemisel otsustatakse, mis kinnistust saab -- kas hakatakse laenu tagasi maksma või müüakse kinnistu.

Pöördhüpoteek oleks parim variant õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaanud vanurite jaoks. Eestis pensionäridele praegu laenu ei anta, sest neil puuduvad igakuised piisavad sissetulekud.