Kinnisvara kuldaeg läbi

Eelmise aasta Kuldset Börsi sirvides selgub, et igal nädalal loodi uus kinnisvarafirma. Et pakkuda teenust igas kinnisvaraga seotud valdkonnas, peaks seal töötama vähemalt viis maaklerit. Seega hakkas iga nädala tagant maaklerina tööle viis inimest, iga tööpäeva kohta üks.

Tänavu võib kinnisvarakuulutuste rubriigist leida ehk ühe uue firma kuus ja maaklerina peavad vastu vaid tugevamad tegijad, kel mitmeaastane töökogemus ja suur tutvusringkond.

Esimene kriis kinnisvaraäris ilmnes juba talvel, mil börsispekulandid enamusest tulust ilma jäid ja pikaajalisteks investoriteks osutusid. Tõusva majanduse vilju maitsta soovinud soliidsed pereisad mängisid eluaseme tarvis soetatud raha maha nagu pokkerilauas. Tollal maakleritelt veel nurinat ei kostunud.

Kui aga kevadel teatasid pangad justkui ühest suust, et kahjuks on raha otsakorral ning laenu hakatakse andma vaid vähestele, tekkisid spekulatsioonid kinnisvarahindade languse ning väikeste firmade kollapsite teemal.

Põhjus, miks kinnisvarafirmasid veel krahh pole tabanud, peitub peaasjalikult väikestes kuludes ja tulemuspalgas. Kinnisvarafirmade väljaminekud piirduvad telefoniarvete ja üüri tasumisega ning mõne üksiku töötaja palgaga.

Maaklerid teenivad puhtalt «tükitöö» pealt, umbes 30% vahendustasust. Seega kui maakler saab tehingult näiteks 3000 krooni, läheb samal ajal 7000 krooni kinnisvarafirmale. Kümne tehinguga ehk 70 000 krooniga kuus tuleb firma hädapärast toime.

Viieliikmelise kinnisvarabüroo Tulbivara juhataja Juta Tulp arvestab, et vahendustegevusest tulenev käive on madalseisuga kahanenud umbes kaks korda.

Sama palju on kahanenud ka vahendajate töötasu, kuigi tööd ei ole vähem. Ikka peab klientidele pakutavaid pindu näitama, ehkki ostujõud on vähenenud ning tehtud töö jookseb liiva.

Huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu on raugenud, sest teenitakse vähem, nendib kinnisvarabüroo Tipoliin koolituse juhendaja Evi Hintpere. Tema hinnangul on võrreldes mullusega maakleri elukutse valijaid ligi kaks korda vähem.

Eelmise aasta 12liikmelise grupi asemel töötab Hintpere tänavu oktoobris vaid seitsme maaklerikandidaadiga. «Nüüd kaaluvad inimesed ameti valimist hoolikamalt, enam maalt lausa traktoriga maakleriks ei tulda,» räägib koolitaja. Õnneotsijad on ära kadunud, kommenteerib ta.

Hiilgeaegadel viis või kuus tuhat krooni teeninud maaklerid peavad varsti pillid kotti panema ning töökohta vahetama, vähenenud tehingute arvu tõttu langeb töötasu kiirelt. Mõni tuhat krooni kuus võib saada aga ka sellisel töökohal, kus ei pea hommikust õhtuni rakkes olema.

Ka suurte vahendusfirmade «kõvad tegijad» leiavad, et hakkama saamiseks tuleb märksa rohkem pingutada, sest tehingute arv on piiratud ning raha ringluses vähem.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Siim Mesila ennustab, et võrreldes möödunud hea aastaga kahaneb maaklerite töötasu vähemalt kaks korda. Pinnal püsimiseks tuleb palju rohkem tööd teha, mina ise olen püüdnud näidata klientidele müüdavaidpindasid nii palju kui võimalik, et tehing ikka minu kaudu käiks, räägib Uus Maa üks kasumlikumaid maaklereid.

Eelmisel aastal Pindi Kinnisvarale 1,3 miljonit krooni teeninud majade ja kruntidega kauplev maakler Kaido Groos leiab samuti, et praegu tuleb vastu pidamiseks märksa rohkem tööd teha. «Ikkagi langeb selle aasta käive kolmandiku võrra,» kurdab ta.

Groosi sõnul väheneks käive mulluse koormusega töötades poole võrra, nüüd tuleb aga klientidest kinni hoida ning nendega rohkem tööd teha, et päästa, mis päästa annab. «Enne oli palju kergem leida maksujõulisi kliente,» tõdeb ta.

Kui mullu osteti kõike, siis tänavu tahavad kliendid vaid odavamaid vanu maju, mille ostuks pole palju laenu vaja, räägib maakler.

Eelmisel aastal vahendas Groos ligi 50 tehingut, tänavu osaleb ta enda hinnangul vaid 25 tehingu vormistamisel.

Üle-eelmisel nädalal toimunud rahvusvahelise valuutafondi aastakoosolekul sai selgeks, et laenamist alles areneva turuga riikidesse, eriti veel Venemaa naabruses asuvatesse, piiratakse järgneva aasta jooksul. Kui aga pankadest laenu ei saa, siis kinnisvara ostmine väheneb.

Mesila loodab siiski, et ka finantskriisi süvenemise korral jääb väike osa kinnisvaraärist alles. «Ei saa unustada venekeelset elanikkonda, kes laenu ei võta,» nendib ta.

Groos seevastu arutleb, et kuna 90 protsenti tehingutest tehti eelmisel aastal tänu laenudele, siis saaks hääbuvat turgu päästa kinnisvara ostja ja müüja vahelise järelmaksulepingu abil. Sellist moodust on Eesti juba ka hakatud kasutama, kuid kliendile tuleb järelmaksuga ostes kinnisvara kallimalt kätte.