Mil viisil saab SEB 30protsendilise osaluse Ühispangast?

Arvan, et samamoodi, nagu Swedbank ostis Hansapanga aktsiaid börsilt, võib ka Skandinaviska Enskilda Banken osta Ühispanga aktsiaid börsilt. Loomulikult on seda nüüd raskem teha, sest SEBi soov tuli avalikuks. Tõenäoliselt ei ole SEB sellisest võimalusest huvitatud, sest 30% tükikaupa börsilt ostes tõuseb aktsia hind kõrgele.

Suunatud aktsiaemissioon oleks loogiline käik, sest kapitali on Ühispangal igal juhul vaja. See muidugi tähendaks, et ülejäänud aktsionärid loobuvad senistest õigustest. Et nad selleks valmis oleksid, peaks SEBi pakutav hind olema börsihinnast kõrgem. Kui on teada, et selline suur investor tuleb, pole väikeinvestor ehk valmis loobuma oma õigusest aktsiaid omandada. Ühispanga ümber on olnud kahtlusi, et neil läheb Hansapangaga võrreldes oluliselt raskemaks, sest neil ei ole strateegilist investorit. Nüüd on see kahtlus hajutatud ja investorid võib-olla ei loobuks Ühispanga aktsiatest.

Selleks on kaks varianti. Üks on omandada 30% börsilt, teine aktsiakapitali laiendamise teel. Teine variant tähendab seda, et aktsionärid on nõus, et praeguse hinnataseme juures või mis iganes see hind ka pole, mis SEB Ühispanga osaluse eest maksab, nende aktsiate väärtus lahjeneks.

Arvan, et SEB ei osta neid aktsiaid turult, vaid et neil on juba kokkulepe ühe või mitme investoriga. Kui Hansapanga aktsionäride struktuur on olnud pisut rahvusvahelisem ja läbipaistvam, siis Ühispanga puhul on paljud aktsiad off-shore-firmade arvetel, aga võib arvata, et aktsiad on Ühispanga kontrolli all, nad teavad, kes on omanikud, ja seetõttu on ilmselt nende osakaal ka piisav selleks, et aktsiaid teatud tingimustel maha müüa.

Arvan, et tehingu osas on mingi kokkulepe juba olemas. Oleks narr arvata, et kui info on välja imbunud, hakkab SEB soovitud osalust turult ostma -- on väga suur tõenäosus, et turg hakkaks suurostja vastu spekuleerima.

Võimalused on kahesugused: kas Ühispank suunab aktsiaemissiooni SEBile või SEB saavutab kokkuleppe praeguste aktsionäridega.

Teoreetiliselt on kokkuleppe saavutamine lihtsam kui Hansapanga puhul, sest Ühispanga aktsionäride struktuur on tunduvalt kitsam.

Küsimus on selles, kas aktsionärid soovivad osalust müüa. Ühispangas on väiksemate aktsionäride osa väiksem kui Hansapangas. Väike arv aktsionäre, kellele kuulub suhteliselt suur osa aktsiatest, ei pruugi soovida müüa. Kui SEB suudab nendega ühele meelele jõuda, oleks protsessi teostada lihtsam kui Hansapanga puhul.

Tõenäolisemalt läheb SEB temale suunatud emissiooni peale. Loomulikult tuleb kõne alla kompromissvariant, st et käiku lähevad mõlemad stsenaariumid ehk osa aktsiaid saab SEB emissiooni kaudu ja osa ostab mõne aktsionäri käest.