Juhi majandusahela kulukust tervikuna

Kulude juhtimisel tuleb lähtuda hinnast -- see on 90ndate reegel, mida tasub järgida. Selleks tuleb traditsiooniliselt kuluarvestuselt üle minna tegevuspõhisele kuluarvestusele, millega integreeritakse protsessi eri kulud ühtsesse kuluanalüüsi.

Tähtis on see, kui suure kuluga on kogu majandusahel. Tarbijale pole tähtis, kui suurt lõiku väärtuse loomises teie või teie partner omate. Tarbijat huvitab toote/teenuse lõpphind. Kulude juhtimiseks peavad majandusahelas tegutsevad firmad kulude analüüsiks omavahel infot jagama. Kriitiline on suuta ületada inimloomusest tulenev vastuseis infojagamisele. Partnerluse korral on võimalik muuta kuludest lähtuv hinnakujundus hinnast lähtuvaks kulude juhtimiseks.

Näitena võiks tuua Toyotat, kelle edu saladuseks peetakse paljuski seda, et ta moodustas tarnijate ja edasimüüjatega «äriühenduse» ning hakkas nii juhtima kogu majandusahela kulusid. USA kaubanduskett Wal-Mart suutis 1980ndatel langetada 1/3 kulusid, loobudes kallitest vahendajatest. Täna on Procter & Gamble üle 300 edasimüüjaga kulude juhtimisel partnerlussuhetes.

Kiirelt turuliidriks tõusnud uustulnukate valem ongi enamasti järgmine. Kuigi edu seletus võib olla ka konkurentidest parem strateegia, tehnoloogia vms, on tegelikult peamiseks põhjuseks osutunud hinnaeelis. On selgunud, et uus edukas on teadnud ja seeläbi juhtinud kogu majandusahela kulukust, mitte ainult äriprotsessi oma. Niiviisi suudetakse luua väärtust kuni 30% parema turuhinnaga.

Et juhtida homses päevas, vajavad firmajuhid tegevuskulude analüüsiks ja otsuste langetamiseks peamiselt nelja liiki andmeid: raamatupidamise baasnäitajaid, kapitali ja protsessi tootluse näitajaid, inimese kompetentsuse näitajaid ning ressursside kasutamise näitajaid.

Ikka ja jälle tuleks endale korrata üldteada tõsiasja: firmale makstakse väärtuse loomise, mitte lihtsalt kulude kokkuhoiu eest. Seepärast on otstarbekas viia kulude kontroll väärtuse loomise teenistusse. Äriparnerite valikul hinnake, kas nad viimatiöeldut järgivad.