Balti maksebilansid kriitilised

06. november 1998, 00:00

Läti esimese poolaasta jooksevkonto puudujääk moodustas 8,1% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), teisel poolaastal on oodata selle tunduvat kasvu, nii et aasta kokkuvõttes võib puudujääk ületada 10% SKTst.

Saksa Deutsche Bank ennustab Lätile isegi 12protsendilist jooksevkonto defitsiiti.

Eesti kasuks räägib asjaolu, et tal on õnnestunud luua saja miljoni dollari suurune reservfond, mida Läti ja Leedu eelarve seni tahtest hoolimata pole lasknud neil teoks teha.

Endiselt on Baltimaade jooksevkonto puudujäägi peamiseks põhjuseks väliskaubanduse puudujääk, mis Eestil ja Lätil oli juuli algul umbes 500 miljonit dollarit ja Leedul 700 miljonit dollarit. Eesti suurendab positiivset saldot eelkõige teenuste abil, kattes nende osutamisega 58% väliskaubanduse defitsiidist. Läti suudab teenustega defitsiidist katta 40% ja Leedu vaid 10%.

Kui vaadata jooksevkonto puudujäägi katmist finantsvoogudega, on olukord jällegi kõige parem Eestil, kus otsesed, portfelli- ja muud välisinvesteeringud katavad defitsiidi «varuga». Lätis katavad välisinvesteeringud ainult 50% ja Leedus 60% jooksevkonto puudujäägist.

Esimesel poolaastal Baltimaade valuutadele erilist survet ei olnud, kuid septembris olid kolme riigi keskpangad sunnitud oma valuutareservidest müüma 350 mln dollarit.

Rootsi pangaanalüütikute hinnangul on Baltimaade maksebilansi suur puudujääk jätkuvalt nende nõrgim koht, mis aga krooni, litti ja latti lühiajalises perspektiivis ei ohusta. Sest Baltimaade majanduskonjunktuur on jätkuvalt tugev, isegi kui majanduskasv on Venemaa kriisi ja väiksema rahvusvahelise nõudluse tõttu mõnevõrra alanenud.

Rootsi Swedbanki analüüsis öeldakse, et kogu Läänemere piirkond liigub väiksemasse kasvufaasi. See tähendab, et Baltimaade selle aasta 6--7% majanduskasv on tuleval aastal 4--5%. Baltimaade suurimaks ohuks nimetab Swedbanki peaökonomist Hubert Fromlet maksebilansi puudujääki, mis ennustuse kohaselt tuleb tänavu Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt 11%, 9,5% ja 13% SKTst.

Kuni välismaised otseinvesteeringud jätkuvad, Fromlet ohtu Balti valuutadele ei näe.

Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus väidab, et maailmas halvenev majandusolukord aitab kaasa Eesti jooksevkonto puudujäägi vähenemisele. Näiteks Vene kriisi mõjul peaks Eestis nõudlus märgatavalt kahanema, mis peaks vähendama importi ja parandama kaubandusbilanssi. Positiivsete nihete seas nimetab Lõhmus säästude kasvu 1--2% ja et raha ei tulnud poolaastal riiki pankade kaudu laenurahana nagu mullu, vaid otseinvesteeringutena.B&B-DI-KL-ÄP

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing