Pealelaadimise eest vastutab veo tellija

Fjell Transport esitas 6400kroonise trahvinõude seisupäevade eest veotellimuse esitanud Skanekspedile, viimane omakorda esitas nõude Saro Vedudele, kellelt sai tellimuse. Saro Vedudel polnud nõuet enam mõtet oma tellijale edastada, sest arusaamatus sai alguse Saro Vedude ja Skanekspedi vahelisest kokkuleppest.

Saro Vedude juhataja Alar Salu keeldub trahvinõuet täitmast. Tema sõnul oli ta Skanekspedi logistikut hoiatanud, et 20. august on Ungaris riigipüha. Skanekspedist aga lubatud koorem ikkagi Eestisse toimetada hiljemalt 25. augustiks. Nii kirjutatigi transpordilepingusse pealelaadimiskuupäevaks 20. august ja mahalaadimiskuupäevaks 25. august. Hilinemise tasuks määrati 1600 krooni päev.

Fjell Transport esitas 6400kroonise trahvinõude, sest pidi koorma laadimist ootama neli päeva. Saro Veod aga esitas 1600 kroonise trahvinõude, sest koorem (peale laaditud 24. augustil) ei jõudnud Eestisse mitte kokkulepitud 25. augustil, vaid päev hiljem.

Transpordilepingus peab olema kokku lepitud:

- millistel asjaoludel makstakse trahvi

- kui suur on trahvi summa

Vedaja peab trahvinõude esitamiseks:

- olema kokkulepitud ajal laadimiskohas

- suutma tõestada, et viibis kokkulepitud ajal laadimiskohas

- trahvi saab nõuda ka juhul, kui vedajal õnnestub tõestada tekitatud kahju

Kui tellija tellib veo ja paneb lepingusse mingid kuupäevad, siis peab ta ka vastutama, et kaup oleks nendel kuupäevadel valmis. Kui vedaja suudab tõestada, et ta oli kokkulepitud kuupäeval kohal, kuid kaup ei olnud pealelaadimiseks valmis, siis pole vedaja süüdi, et ta hilines mahalaadimispaika. Antud juhul jääb süü Saro Vedudele.

Väidetavalt olid Saro Veod Skanekspedile pühadest rääkinud. Väidetavaid asju on aga väga raske tõestada. Pühad on kalendris paika pandud ja reeglina nendel päevadel ei töötata. Kui üks ots logistikaahelas käriseb, siis on lõhki ka teine tähtaeg. Saro Veod ei saa hilinemise eest midagi nõuda. Ilmselt esitas ta hilinemisarve lihtsalt vastusammuna temale esitatud ooteaja arvele. See on aga tühine väitlus.

Põhimõtteliselt on vedajal õigus nõuda trahvi ooteaja eest, kui suudab tõestada, et oli kokkulepitud ajal kohal. Tavaliselt aga ei suuda vedaja seda teha. Pühade ajal on ladude juures ainult ehk mõni valvur. Reeglina ei täideta siis CMR-saatelehte ega märgita sinna saabumise aega. Teatatakse vaid telefoni teel seismisest, mis juriidikas pole piisav.

Vedaja ei pea riigipühal töötamise korrast olema teadlik. Teatud tingimustel võidakse ju töötada ka riigipühadel ja puhkepäevadel. Võib ju olla mingi eriolukord ja vedajal on olemas lepingupartneri tahteavaldus, et pealelaadimiskuupäev on 20. august. Loomulikult on vedajal pealelaadimise ärajäämisel tekkiva ooteaja tõttu õigus trahvi nõuda, sest ta on kannataja.

Vedaja esitab nõude tellijale, kellega tema oli lepingulistes suhetes. Järgmised peavad juba omavahel tuvastama, kus viga tekkis.

Trahvinõudeks annab vedajale õiguse, kui vastav juhus on transpordilepingus ette nähtud. Seadus ütleb, et kohustuste täitmise tagamise suhtes peab olema kirjalikult kokku lepitud. See eeldab, et kirjas ei ole ainult, et keegi maksab kellelegi, vaid on kirjas kui palju makstakse ja millistel asjaoludel.

Trahvi saab nõuda ka juhul, kui tekkis kahju ja seda õnnestub tõestada. Üldjuhul aga pole võimalik tagantjärele viidata ühelegi aktile ja öelda, kui palju tuleb maksta. Selliseid nõudesummasid pole kirja pandud ühtegi seadusandlikku akti.