Pool riigiteedest jääb ametlikult libedaks

Põhjus, miks enam kui pooled riigiteed talvel vaid lumesahka, mitte aga soolaraputajat näevad, peitub rahas.

Isegi järgides põhimõtet, et teid hooldatakse sõidetavuse järgi, kulutati nende korrashoiule eelmisel talvel üle 60 miljoni krooni. Iga talvel rohkem kulunud kroon võetakse aga teede suvise pindamise arvelt.

Eestis on riigiteid 16 500 kilomeetrit ning need jaotatakse sõidetavuse järgi nelja kategooriasse. I klassi teedel liigub ööpäevas üle 2000 auto, II klassi teedel 1000--2000, IIB klassi teedel 500--1000, III klassi teedel 200 -- 500 ja IV klassi teedel alla 200 auto ööpäevas.

I klassi kuulub Eestis vaid 950 kilomeetrit teid, aga iga sellise tee kilomeetri hooldamiseks kulub talvel 16 200 krooni. Neilt ja teise kategooria teedelt peavad lumi ja libe tõrjutud olema hiljemalt neli tundi pärast lumesaju lõppu.

Vähemkasutatavatele teedele eraldatakse aastas 900 krooni kilomeetri kohta, aga seda on vähe. Seal, kus liigub 200--500 autot päevas, tuleb liiklusolud taastada ööpäev pärast tuisku, alla 200 liiklejaga teed võivad oodata kaks ööpäeva. Libeduse tõrjet nendel teedel oodata ei maksa. Soola-liiva segu või liiva puistatakse vaid erandlike ilmastikutingimuste korral ristmikele ja tõusudele-langustele.

Samas on teede hooldamiseks vajalik masinapark tunduvalt kaasajastunud. Näiteks jätkub ühest Sisu koormast niisutatud soola 60 kilomeetri tarbeks.

Talv on liikluses küll tunduvalt raskem aeg kui suvi, samas näitab statistika, et kõige rohkem õnnetusi ei juhtu mitte jaanuaris, vaid augustis.

Kolmel viimasel aastal oli jaanuaris nii liiklusõnnetusi kui kannatanuid umbes poole vähem kui augustis.

Talv on ohtlik eelkõige siis, kui liiklustingimused järsult muutuvad, hakaku siis sadama või tulgu sula.

Et esimeseks talviseks muutuseks valmis olla, tulekski naelkummid alla panna nädal või paar enne oletatavat esimest lumesadu ja libedat.

Suurel osal teedest ei liigu isegi mitte 200--500, vaid 20--50 autot päevas. Nendel teedel, kus liiklus väike, pole otstarbekas raha libeduse tõrjeks kulutada.

Vaatamata teede klassifitseerimisele ja erinevatele kulutustele pole me kolmel viimasel aastal rahaga välja tulnud. Seetõttu kannatavad aga suvised tööd ja mulle tundub, et autojuhid eelistavad soolale suvel siledat teekatet.

Tehnika poolest võiksime aga palju rohkem teha. Nii soolapuistureid kui teehöövleid on piisavalt.