Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas laenuintressid
hakkavad langema?

25. november 1998, 00:00

Kui on sisse laenatud kallis raha, siis seda odavalt edasi laenata ei saa. Põhimõtteliselt saavad protsendid alla minna kolmel tingimusel. Kui saadakse odavat raha, kui riskid vähenevad või kui konkurents krediidi pakkumise osas läheb selliseks, et minnakse kasumite kallale. Momendil on mõlemad pangad minu teada kahjumis või seal lähedal. Jääb üle kaks võimalust. Kui raha muutub odavamaks või kui riskid Eesti majanduses vähenevad. Aga kumbki ei saa väga kiiresti toimuda.

Samas, kui pangad poleks saanud endale kindlaid strateegilisi omanikke, siis raha hind oleks võinud veel järsult tõusta. Odavnemine võis avalduda ka selles, et uus hinnatõus jäi ära.

Arvan endiselt et me ei ole veel põhjas ära käinud. Välisinvestorite tulek ei tähenda automaatselt intresside langust. Ilmselt intresside tõus hetkeks pidurdus.

Valupunktid on läinud pangandussektorist tööstusse. Kui ettevõtted satuvad veel rohkem raskustesse ja tekivad ahelreaktsioonid, viib see deposiitide vähenemiseni ja see võib jälle avaldada intressidele survet ülespoole. Teisest küljest sellisel turul, nagu me oleme, ei suuda intresside tase võnkumisi maandada ja varem või hiljem tekib n-ö defitsiit, intressi pole mõtet lõpmatuseni üles suruda, tuleb teha valikuid projektide osas. See on kõigi ellujäämise küsimus, et meie majanduse tugipostid peavad finantseeritud saama, ja tasemelt, mille juures nad ise püsti püsivad.

Olukorda ei mõjuta ainult välisraha juurdetulek, vaid ka kodumaise säästmise positsioon. Kui see on endiselt negatiivses suunas -- inimesed võtavad raha pangast välja ja ostavad midagi -- siis see intresside alandamisele ehk ressursside ülejäägile laenude andmise jaoks kindlasti hästi ei mõju.

Teoreetiliselt, arvestades, mis oli enne välispankade raha laekumist ja mis võiks olla pärast, ootaksin ka mina, et intressid alaneks 1--2 protsenti.

Usun, et 2--3 kuu pärast on näha, kas nii läks või mitte. Siis on kindlasti algatus Hansapanga poolt, mis võib turu selles suunas liikuma panna.

Ilmselt nad stabiliseeruvad mingil tasemel. Nad on ju järjest tõusnud. Aga selge on see, et kui Rootsi pangad tulevad kahe suure panga omanikuks, siis ilmselt pankade finantspoliitika karmistub. Ja kui samal ajal deposiitide hulk pankades pigem väheneb kui kasvab, siis mingisugust väga olulist laenamist turule küll ei tule. Pangad ei hakka välja laenama. Pankade endi bilansside struktuur paraneb, aga et mingit väga suurt laenuressurssi hakkab turule voolama, küll ei usu .

Samas arvan, et kui mõlemad on kohanenud oma uute omanikega, eks siis hakkab pikemas perspektiivis jälle turuosa oma rolli mängima. Aga sellisele tasemele, nagu intressid olid 1997. a suvel, ei jõua nad päris mitu aastat veel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:57
Otsi:

Ava täpsem otsing