Elektrivõlaga põllumajandusest

10. detsember 1998, 00:00

Arutelu põllumajanduse ümber on muutunud klaperjahiks. Lisaks tavapärastele süüdistustele -- maainimesed on rumalad, loodrid ja joodikud (muide just nii arvasid meie esivanematest paljud balti parunid ja nüüd arvavad meie endi tõusikud), on asutud maha tegema ükskõik milliseid maaelu toetavaid meetmeid.

Kui kulmineerus väitlus turukorralduse, sh tollide ümber, siis lisaks asjahuviliste rühmale leiti ka põllumehed, kes arvasid: oh ei, tolle küll pole vaja, sealt kogutud raha ei jõua põllumeesteni. Loomulikult ei jõua, sest Eesti tingimustes tollide eesmärk ei ole raha kogumine vaid koos teiste turukorralduse meetmetega stabiliseerida turg. See on täna tegemata. Küll aga oldi nõus otsetoetustega. Nendega olid nõus ka suured opositsioonierakonnad. Maapoliitikute selgitus, et turukorralduse üksiku elemendi rakendamine ilma teisteta ei anna täit tulemust, jäigi tähelepanuta. Täna on see ometi selge, kuigi nüüd kaldub mõni hädaldaja teise äärmusse -- olgu tollid ja ei mingeid toetusi.

Räägitakse eksporditoetustest. Kui toetada Eesti kaupade eksporti, on see kahtlemata õige. Kuid see peab Eesti kaup olema, mitte ümberpakitud Uus-Meremaa või ega Soome lihast ja maitseainetest valmistatud vorst. Eksporti tuleb toetada siis, kui siseturg on omamaist kaupa täis ja oma toodangu ülejääke tuleb välja viia.

Lisaks otsetoetustele, tollidele, eksporditoetustele on turukorralduse olulised elemendid ka ülejääkide kokkuost, tootmiskoondid, kvaliteedikontroll jms. Toetuste, tollide, ikalduskahjude jms jutu sekka paisatakse kõlakaid. Üks nendest on elektrivõlgade kustutamine. Midagi tobedamat ettevõtluse keskkonnas oleks raske välja mõelda. Et seda rumalust on püütud siduda minu nimega, siis püüdsin uurida, kelle idee see ikkagi võiks olla. Tulemusteta.

Eesti tarbijale suunatud infos domineerib järjest enam primitivism, professionalismist on vaid riismed. Oleks kasulik mõtiskleda: kumb põllumajanduslik äriühing on hädas -- kas see, kelle poolteise kuu elektrivõlg on 600 000 krooni või see, kelle kolme kuu elektrivõlg on 300 000 krooni? Loomulikult on enam hädas see, kellel 3 kuud maksmata. Tema väiksem võlg tuleneb sellest, et ta on esimesest neli korda pisem. Võla tasumine aga sama palju raskem. Põllumeeste elektrivõlad on tekkinud kahel põhjusel: ebaõiglaselt madal põllumajandussaaduste kokkuostuhind ja raha kättesaamine hilinemisega. Piimakombinaadid ei suuda maksta piima eest, sest tegid ebaõnnestunud äriplaani, ostes importvõid.

Kogu süüd ei saa ka töötleva tööstuse kaela ajada. Kriisi põhjused peituvad ikka selles, et turg on korraldamata. Normaalselt, tsiviliseeritud kombel korraldamata. Tootja ja töötleja on lihtsakoelise erastamispoliitika kaudu lahutatud. Maksujõuetu idaturg veel pealekauba.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing