Kriis kärbib Rootsi majanduskasvu

Sügiseses eelarveprojektis prognoositud 3 protsendi asemel ennustab rahandusminister Erik Åsbrink vaid paar kuud hiljem 2,2protsendist kasvu. Rootsi tööstuse keskliit on aga veelgi pessimistlikum, hinnates ka 1,5protsendist kasvuprognoosi veel liiga optimistlikuks.

Eriti valusalt tabab majanduskasvu aeglustumine eksporti ning investeeringuid.

Tänavuse 5% kasvu asemel suureneb Rootsi eksport tuleval aastal vaid 3%. Üldine nõudluse vähenemine ning maailmakaubanduse stagneerumine ei anna Rootsi ettevõtetele olulist eelist ka nõrgast kroonist. Prognooside järgi võib maailmakaubanduse maht tuleval aastal kahaneda 2--5 protsenti ning SKT kasvuks kujuneda vaid 1,1--2 protsenti.

Erainvesteeringute hoog raugeb ning pärast selle aasta 9protsendilist kasvu ennustatakse tulevaks aastaks vaid 2% tõusu.

Avaliku sektori investeeringud ei näita peaaegu mingit juurdekasvu ning langust ennustatakse ka tööstus-

sektoris.

Lootus on eratarbimisel, millest peaks saama peamine majanduskasvu mootor. Kopsakate palgakokkulepete ning alanenud hindade tulemusel suurenenud reaalsissetulekud peaks tarbimist soodustama. Samas on üleüldine ebakindlus, suurettevõtete teated töökohtade vähendamisest ning börsil valitsev surutis ajendanud rootslasi rohkem säästma hakkama.

Majanduskonjunktuuri halvenemine annab kohe tunda tööturul. Üksi viimastel nädalatel on mitmed Rootsi suurfirmad teatanud ulatuslikest koondamistest -- Volvo 5300, Ericsson 10 000 ja Astra 6000 töökohta.

Esimest korda möönis Rootsi rahandusminister Erik Åsbrink reedel, et valitsus ei tule tõenäoliselt toime oma eesmärgiga alandada tööpuudus sajandivahetuseks 4 protsendile.

Autor: DI