Kõrgete ametnike palk
tõuseb poole võrra

Kristi Malmberg 22. detsember 1998, 00:00

Vastavalt kokkuleppele tõuseb järgmisel aastal riigiametnike palgamäär keskmiselt 21,3 protsenti. Riigiteenistujate ametiühingu juhi Kalle Liivamägi selgitusel on tippametnike kõrgema palgatõusu eesmärgiks säilitada juhtivatel kohtadel väärtuslikku tööjõudu. «Helgemad pead kipuvad ikka erasektorisse kaduma,» nentis ta.

Ametiühingute ja valitsuse kokkulepe puudutab riigiametnike palgaastmestiku 1.--33. astet, sest sellest kõrgemate astemete, näiteks kantslerite, maavanemate ja ministrite palga määrab riigikogu. Kõige rohkem ehk 47,5 protsenti suureneb palgamäär riigiametite ja allasutuste juhtidel, keda on 103. Keskmine palgamäär on neil järgmisel aastal 7300 krooni. Sama suur palgatõus võib oodata ka politseinikke, sest politseiprefektuurid võivad heade töötulemuste korral maksta politseinikele kuni 50 protsenti kehtestatud palgamäärast kõrgemat töötasu.

Kõige rohkem ehk 3269 kantseleitöötajat saab töötasu 16. palgaastme alusel, mis praegu on 1900 ja järgmisel aastal 2250 krooni.

Sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhataja Malle Kindel ütles, et sõlmitud kokkuleppega jäid rahule mõlemad pooled ja sellega peaks töörahu järgmisel aastal tagatud olema.

«Riigiametnike palk pole kaks aastat tõusnud,» märkis Kindel. «Nüüd tõuseb palk keskmiselt 21,3 protsenti nagu juba riigieelarve projekti koostamisel arvestasime.»

Järgmise aasta eelarves on ametnike palgatõusuks ette nähtud 60 miljonit krooni. Kindel lisas, et kuigi riigikogul on eelarve menetlemise käigus võimalik seda muuta, arvestavad nad loodetavasti siiski ametiühingutega sõlmitud kokkuleppega.

Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp, kelle palgamäär peaks kokkuleppe järgi tõusma 33 protsendi võrra, nimetas enda palga ja ka teiste riigiametnike töötasu suurust naeruväärseks. «Täiesti lootusetu on leida korralikke töötajaid meile ettenähtud palkadega,» nentis Sepp. «Lisaks madalale palgale on ametnikel küljes ka maine, et oleme loodrid, kaabakad ja korruptandid. Maine tõuseks kindlasti koos palga tõusmisega.»

Sepp tunnistas, et tema töötab ministeeriumis missioonitundest. Asekantsler märkis ka, et ta ei usu eriti mingisse olulisse sissetuleku suurenemisse pärast palgamäärade tõstmist. «Riigi süsteemis on konkreetne hulk raha ja kust teda ikka juurde peaks tulema,» ütles ta. «Ehk parafraseerides minister Taali, pole meil seda rahategemise masinat hetkel olemas.»

Palgamäärade suurenemisega ei kasva protsentuaalselt sama palju ametnike sissetulek, sest väheneb lisatasude maksmine. Samuti hakatakse järgmisel aastal ministeeriumidele palgaraha eraldama reaalselt täidetud töökohtade järgi.

Kindla sõnul otsustati, et järgmisel aastal algavad palgaläbirääkimised juba 1. veebruaril, kus seekord võetakse arutlusele ka ametnike sotsiaalsed tagatised.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing