Panganduse

Aasta alguses ?okeeris üldsust uudis kahe suure, Hansa- ja Hoiupanga ühinemisplaanidest. Sisuliselt oli Hansapangal plaan Hoiupank üle võtta. Pankade ühinemissuhe oli 63% uuest pangast Hansapangale, 37% Hoiupangale. Ühinemise põhjusteks pakutud versioonidest tundub kõige kindlam Hoiupanga juhtide võetud 230 miljoni kroonine laen Daiwa pangast, millega Olari Taal, Aare Kilp, Heino Viik, Juta Maar, Priit Haller ja Marcel Vichmann ostsid 1997. aasta sügisel välja Hoiupanga aktsiaemissiooni. Turg reageeris monopolpanga tekkimisele positiivselt -- aktsiahinnad hakkasid tõusma.

Vähem kui kuu aega hiljem teatasid Hansapank ja Hoiupank, et ühinemine jääb ära. Põhjuseks toodi, et kahe panga liitmine on väga keeruline protsess ning tegelikult tuleb luua uus pank. Siiski moodustati ühiskomisjon, mida asus juhtima Hansapanga asutajaliige, endine keskpanga asepresident Heldur Meerits. Ühiskomisjoni ülesanne oli töötada välja täpsed liitumistingimused, uue panga äriplaan ja strateegia.

Pankade juhid olid vastakatel seisukohtadel. «Läbirääkimised sellistena on läbi ja tuleb otsast alata,» ütles Hoiupanga juht Aare Kilp. Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv leidis, et läbirääkimised jätkuvad muudetud kujul.

Aprilli lõpuks jõudis kätte tähtaeg, kui kuuele Hoiupanga juhtivtöötajale kuuluv Hoiupanga Töötajate AS (HTAS) pidi maksma tagasi 230 miljoni kroonise laenu. Seda raha HTASil ei olnud. Hoiupanga aktsia hind oli oluliselt langenud ning pankurid pidid kasutama salajast pääseteed: laenulepinguga koos sõlmitud Daiwa ja Hoiupanga vahelist optsioonilepingut, mille kohaselt pidi Hoiupank maksma Daiwale aktsiate tegeliku hinna ja laenusumma vahe. Salajane optsioonileping maksis Priit Hallerile ja Aare Kilbile töökoha (mis kompenseeriti ligi poole miljoni USA dollariga). Afääri tulemusena ostis Hoiupank ise välja 6 miljonit aktsiat. Krediidiasutuse seaduse järgi ei tohi krediidiasutus oma aktsiaid osta, Hoiupank ostis oma aktsiad Eesti Panga loal.

Daiwa afääri avalikustamisega jõudsid Hoiupank ja Hansapank teist korda liitumiskõnelusteni. Kui aasta alguses kokkulepitud aktsiasuhe Hoiupanga aktsionärides pahameelt tekitas, siis pärast Daiwa afääri võeti kahel käel vastu uus asendussuhe 35:65.

Eesti Ühispank ja Tallinna Pank otsustasid samuti liituda. Tallinna Panga juhtide algne idee oli liituda Eesti Investeerimispangaga (EstIB). See plaan jäi aga katki Tallinna Panga nõukogu vastuseisu tõttu.

«Mina ei soovi mitte mingil juhul Ühispangaga ühineda,» ütles toona Tallinna Panga juhatuse esimees Rait Lukas. Ja uude panka ta tööle ei jäänudki.

Aprilli lõpus allkirjastasid pankade juhid liitumislepingu. Ühispank kasvas hetkeks Baltimaade suurimaks pangaks, kuid selle rõõmu võttis neilt väga kiiresti Hansa-Hoiupanga liitumine.

Juuni algul peatas keskpank Maapanga tegevuslitsentsi, panga juhtkond oli otsustanud samal päeval panga likvideerida. Pangast oli kanditud välja 200 miljonit krooni offshore-firmade ja väidetavalt ka Hüvitusfondi abiga. Pank enam ta tööd ei alustanudki. Maapanka jäi panga sulgemisel kinni 271 miljonit krooni eraisikute hoiuseid ja 167 miljonit krooni äriühingute vara. Riigi raha on Maapangas kinni ligi pool miljardit krooni.

Kohus kuulutas Maapanga pankroti välja augusti lõpus. Pankrotiprotsess kestab vähemasti neli aastat, rääkis pärast pankrotiotsuse tegemist üks pankrotihalduritest Terje Eipre.

«Maapanga näol oli tegemist riikliku püramiidskeemiga, millel oli klassikalise konservatiivse pangandusega vähe ühist,» kommenteeris panga hävingut Tiit Arge, Maapanga viimane juhatuse esimees.

Pärast õnnestunud suurpankade liitmist hakkas uue panga vastu huvi tundma senine Hoiupanga suuraktsionär, Rootsi suurpank FöreningsSparbanken (Swedbank). Augustis hakkas ta börsilt aktsiaid kokku ostma, suurendades järk-järgult oma osalust ja kergitades aktsia hinda. Samaaegselt Swedbankiga hakkas osalust Hansapangas suurendama teine Rootsi suurpank Skandinaviska Enskilda Banken (SEB). Augusti lõpuks oli Swedbank suurendanud osaluse Hansapangas veerandini, SEB oli saavutanud 10protsendilise osaluse.

«Me ei soovi Hansapanka üle võtta, tahame, et see jääks kohalikuks Eesti pangaks,» ütlesid korduvalt mõlema panga esindajad.

Kahe Rootsi panga heitlus viis lõpuks ühe murdumiseni -- SEB müüs oma osaluse Swedbankile. Sellega määrati panga tulevik -- Hansapangast sai Hansa-

banken.

SEB ei jätnud oma Balti turule tulemise püüdlusi katki -- ta ostis Ühispangas 30protsendilise osaluse. Kaks Eesti suurimat panka on seega rootslaste meelevallas.

Septembri lõpp -- oktoobri algus on üks aste pankade kadumises: raskustesse sattus Forekspank ja nii rängalt, et «ekspertide pank» kadus Eesti pangandus-

kaardilt. Väikepank, Eesti Investeerimispank võttis Forekspanga üle. Ilmselt oleks Forekspank pankrotti läinud, kui Eesti Pank poleks sinna investeerinud üle 200 miljoni krooni. EstIB ja Forekspank liitusid Optiva Pangaks, milles 50,25protsendilist osalust omab Eesti Pank.

Samal ajal, kui keskpank tegi Forekspanga päästmisotsuse, algas pankrotimenetlus EVEA Panga vastu. Praegu on EVEA Pank maksejõuetu ning Eesti Pank nõuab pankroti väljakuulutamist.

EVEA Panga juhtkond on alates pankrotimenetluse väljakuulutamisest väitnud, et panga vastu tunneb huvi üks investor nimega Siege PLC, kes tänaseni pole investeerimisotsust kinnitanud. Väidetavalt on ka Läti Parekss Banka avaldanud soovi EVEA Panka investeerida. Hoiuste tagamise fondi kaudu hüvitatakse juba EVEA Panka jäänud hoiuseid ja lõpuks jääb EVEA Pangale vaid üks klient -- hoiuste tagamise fond. Kui pank investeeringu saaks ning tööd alustaks, ei ole sellel ühe hoiustajaga enam mõtet.

EVEA Panga pankrot andis hoobi ERA Pangale. Andres Bergmanni omanduses olev ERA Pank oli EVEA Panga aktsionär. Ehkki aktsiad kanditi riiulifirmadele, ei olnud sellest kasu, sest raha aktsiate eest ei saadud. ERA Pangale kuulutas keskpank tähtajatu moratooriumi.

Väidetavat investorit ei ole Bergmann avalikkusele veel tutvustanud. ERA Pangagi puhul kehtib skeem, et ainsaks hoiustajaks jääb hoiuste tagamise fond.

Kolmas pisipank, Krediidipank, on tänaseni hakkama saanud, ilma et oleks oma raskusi välja näidanud. Krediidipank tegutseb veel pisema Tallinna Äripanga kõrval edasi.

Aasta lõpp tõi Eesti pangandusse vanade tegijate lahkumise. Swedbanki rangel soovitusel lahkub 1. jaanuarist Hansapanga asutaja ning kauaaegne juht Jüri Mõis. Mõis kandideerib märtsikuistel riigikogu valimistel Isamaaliidu nimekirjas.

Teine asutaja, nõukogu esimees Hannes Tamjärv lahkub märtsis-aprillis pärast aktsionäride üldkoosolekut. Tamjärv ei lähe Swedbanki soovitusel, vastupidi -- Swedbanki esindajad soovivad Tamjärve jätkamist. Tamjärv asub oma erakooli rajama. Kooli, mis oleks teistele haridusasutustele eeskujuks, nagu ta ise ütleb. Uut nõukogu esimeest ei ole veel paika pandud. Jüri Mõisa asemel saab juhatuse esimeheks senine Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt.

Ainuke pank, mis võitis pangakriisiaastast, oli MeritaNordbankeni Tallinna filiaal, kes põhjaläinud pankade kliente endale korjas. Kui juulis oli Merital Tallinnas kliente 1800, siis detsembrikuuks oli see arv kasvanud 4100ni. Merita kolib uude Hobujaama büroohoonesse Viru väljakul.

1998. aasta oli panganduskriisi aasta. Mõne väikepanga saatus on veel teadmata. Kas Tallinna Äripank ja Krediidipank jätkavad üksi, liituvad mõne suuremaga või omavahel, seda näeme peagi.

Autor: Sten A. Hankewitz