Kas järgmised riigikogu valimised võiksid toimuda ka interneti vahendusel?

Valitsus mõtleb peamiselt sellele, kuidas kaalu tasakaalust veelgi välja ajada. Tegelikult tuleks hoopis teiste asjade peale mõtelda. Interneti vahendusel hääletamisel tekivad usalduse küsimused. Kas riigikogu valimised on siis varsti nagu Delfi portaal?

Teine probleem on valimiste ühetaolisus. Juba praegu ei ole valimised ühetaolised. Need maainimesed, kes tahavad kodus hääletada, peavad kirjutama mitu avaldust ja käima eelnevalt vallas ennast näitamas. Alles pärast tülikat protseduuri tuuakse neile valimiskast koju. Kõigepealt tuleks kodus hääletamisega asjad korda teha.

Kui valimine hakkab toimuma ka interneti vahendusel, siis ma ei imesta, et jõuame olukorrani, kus mõnes valimisringkonnas on valimas käinuid üle 100 protsendi.

Ma ei ole interneti vastane, aga Eesti vabariik on täna väga ebaühtlane, me ei ole Ameerika. Meie kodanikel puudub ka usaldus riigi vastu. Interneti teel valimine võib usaldamatust veelgi süvendada.

Tekib hulk küsitavusi. Esimene küsitavuste ring puudutab vastavust põhiseadusele, mis ütleb, et valimised on üldised, ühetaolised ja salajased. Seni on hääletamine toimunud ikkagi valimiskastide juures ja see on traditsiooniline ning ühetaoline viis. Kui nüüd tekib võimalus hääletada kodust, asutusest, avalikust internetipunktist või autost, siis tekib küsimus valimiste ühetaolisusest.

Teine põhimõtteline küsimus puudutab võimalust võrdselt osaleda valimisprotsessis. Eesti on regionaalpoliitiliselt väga erinev ja inimeste võimalused neti kaudu valimistel osaleda on erinevad. Kolmas küsimustering puudutab tehnilist poolt ja on seotud häkkerlusega. Maailmast on võimalik tuua väga turvalisteks peetud süsteemide kohta terve hulk negatiivseid näiteid.

Oluline on avalik konsensus, kuivõrd tegemist on tõsise põhiseadusliku küsimusega. Pole vahet, kuidas valida, välja tuleb selgitada valija tahe. Interneti kui valija eelistuse avaldamise kasutamine vahendina on täiesti põhiseaduslik. (ÄP 05.01.2001)

E-valimiste puhul saaks rohkem hääli need poliitilised jõud, kelle toetajaskonnas domineerivad nooremad inimesed, praegustest parlamendierakondadest seega Reformierakond ja Isamaaliit. Tähtis on, et valimistulemus oleks legitiimne ka kodanike silmis. Arvutivõrgus aga võib nii palju sellist juhtuda, mis usaldust valimistulemuste vastu kõigutab. Kindlasti peaks enne valimiste internetti kolimist saama internetikasutus ühiskonnas valdavaks. (ÄP 05.01.2001)