Maksuvõlg võtab riigi rahakotist miljardeid

Pikas nimekirjas on kõrvuti nii suured kui ka väikesed võlgnikud, sest maksuvõlg võib ulatuda mõnest tuhandest kroonist sadade miljonite võlakroonideni.

1. jaanuaril 2001 olid maksmata maksude näol riigi ees võlglased 10 436 ettevõtet ja asutust. Edetabeli tipus on pankrotistunud RAS Ookean, kelle võlasumma on kokku üle 309 miljoni krooni. Nimekirja lõppu jäävad need, kelle maksude ja intresside kogusumma ulatub üle 10 000 krooni.

Võlglaste nimekirjas on mitmed haiglad, hooldekodud ja meditsiiniasutused. Suurim võlglane on Tallinna Hooldushaigla, kes peaks riigile maksma ligi 12,7 miljonit krooni. Tasumata on jäänud tulu- ja sotsiaalmaks, lisaks on maksudele lisandunud mitme miljoni krooni eest intresse.

Hooldushaigla juhataja kohusetäitja Sirje Visnapuu ütles, et haigla võlasummad jäävadki kasvama. ?Eestis ei ole meditsiiniteenusel õiget hinda. Oleme hooldushaigla, me ei opereeri ega tee kalleid uuringuid, me ei saa oluliselt millegagi raha juurde teenida. Iga aastaga finantseerib ka haigekassa meid järjest vähem ja vähem. Me jääme igal aastal võlgu ja madala, 190kroonise voodipäeva hinna juures ei suuda me ilmselt mitte kunagi oma võlgu ja intresse tasuda,? selgitas Visnapuu.

Tallinna kiirabi on riigile võlgu üle 10 miljoni krooni, suurema osa võlasummast moodustavad maksmata jäänud tulu- ja sotsiaalmaksude eest kogunenud intressid. Kiirabi pearaamatupidaja Kersti Künnapuu sõnul on võlad tekkinud aastatel 1993?1996. Kaks aastat tagasi koostati koos maksuametiga neljaks aastaks võlgade ajatamisgraafik.

?Võlad tekkisid sel põhjusel, et kiirabi ei olnud kellegi oma. Meie probleemidest ei tahtnud kuulda haigekassa ega sotsiaalministeerium. Näiteks 1996. aastal maksis kiirabi väljakutse 45 krooni, aga omahind oli 230 krooni. Siit võib arvata, miks need võlad tekkisid,? kommenteeris Künnapuu.

Käibemaksu võlglaste nimekirjast võib leida rahvusraamatukogu, kelle võlg on üle 3,2 miljoni krooni. Rahvusraamatukogu tehnoloogiadirektor Mihkel Reiali selgituste järgi tekkis raamatukogul võlg seetõttu, et riigikontrolöri soovitust järgides hakati riigilt käibemaksu tagasi küsima. Aasta hiljem ütles maksuamet, et sellist õigust raamatukogul ikkagi pole.

?Me ise ei leia endal süüd, sest käitusime ettekirjutiste järgi, aga nüüd oleme võlglaste nimekirjas. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute probleemid on selgelt lahti kirjutamata, äri- ega maksuseadustes ei ole nende õigusi eraldi sõnastatud. 2000. aastal käisime käibemaksu pärast maksuametiga erinevate astmete kohtutes, tänaseks oleme koostanud maksegraafiku,? ütles Reial.