Sinihammas saabus kõrva närima

Priit Harik 11. jaanuar 2001, 00:00

Juba mitu aastat ette kiidetud Bluetooth võimaldab ühendada erinevaid seadmeid, olgu need suured või väikesed, statsionaarsed või kaasaskantavad, ilma juhtmeta. Süsteem põhineb raadiosagedusele, mis on vabalt kasutatav terves maailmas. Erinevad seadmed saavad olla omavahel ühenduses kuni kümne meetri raadiuses.

Kuna hetkel veel pole müügil telefone, millel oleks sisseehitatud Bluetooth moodul, siis pakub Ericsson koos juhtmevaba handsfreega komplektis ka adapteri, mis kinnitub telefoni põhjapistikusse.

Kõrva külge riputatav mikrofon-kõrvaklapp on üllatavalt suur, kuid kerge. Mikrofoni otsas plinkiv tuluke ja abivahendi elitaarne disain koguvad linnas liikudes paljude uudishimulike imestavaid pilke. Seadmega on lihtne kõne vastu võtta ja mugav helitugevust reguleerida. Kuuldavus on hea. Samas kurdavad vestluspartnerid, et õues liikudes püüab käed-vaba seadme mikrofon liiga palju tuulekahinat ja muudab helikvaliteedi halvaks.

Vaatamata handsfree kergusele ja erinevatele hoidikute kasutamisele, muutub kõrv peale paaritunnist seadme kandmist ebamugavalt hellaks ja veel mõne tunni möödudes väljakannatamatult valusaks.

Bluetooth adapter telefoni küljes saab oma voolu telefoni akust, kuid oluliselt kõne- ja ooteaegade vähenemist testi käigus ei täheldanud. Harjumist nõuab kõrva külge riputatava seadmeosa eraldi laadimine. Telefonist õnnestub uut süsteemi kasutades eemalduda umbes viis meetrit.

Bluetooth tehnoloogia võimaldab edastada ja vastu võtta nii hääl- kui data-informatsiooni. Bluetooth on ülemaailmne standart ja kõik seadmed toimivad omavahel. Näiteks võib kasutada Ericssoni Bluetooth käed-vaba süsteemi Nokia telefoniga või Nokia arvutikaarti Ericssoni telefoniga.

Bluetooth tehnoloogia sünnilugu algas aastal 1994, mil Ericsson algatas uurimistöö odava raadiosidepõhise ühendusviisi leidmiseks mobiiltelefonide ning erinevate lisaseadmete (personaalarvutid, käed vabad seadmed jne) vahel.

Bluetooth võimaldab luua raadioühendusi erinevate seadmete vahel, näiteks ühendada mobiiltelefon arvutiga ilma kaabli ja otsenähtavust nõudva infrapunasilmata. Bluetoothi tuge võib juba varsti leida telefonidest, arvutitest, printeritest, fotoaparaatidest jne. See loob võimaluse luua kiiresti lühiajalisi pisi-arvutivõrke bluetooth-arvutite?de vahel (näiteks koosolekul); sünkroniseerida omavahel telefoni, pihuarvuti ja PC kalendreid ning vahetada lühiinfot.

Tuntumaid näiteid on ehk nn ?kohvritrikk?, kus kohvris olev sülearvuti võtab taskus oleva Bluetooth telefoni vahendusel ühendust mailikontoga ning kogub sealt uued e-mailid, ilma et inimene peaks oma teisi tegevusi hetkekski katkestama. Raadioside Bluetooth seadmete vahel baseerub enamikes Euroopa riikides, USA-s ja mujal litsenseerimata 2,4 GHz nn ISM bandil (Industrial, Scientific Medicine). Selliste seadmete kasutamine ei vaja üldjuhul eraldi luba või sageduseraldust.

Tavalised Bluetooth seadmed töötavad kuni 10 m kaugusel üksteisest, suurema võimsusega seadmed tulevikus kuni 100 m. Bluetooth võimaldab infoedastust kuni 721 kb/s, lisaks on eraldi audiokanal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing