Hea valgustus jääb märkamatuks

Anne Oja 17. jaanuar 2001, 00:00

Sihiveer on kindel, et õigete valgustite valimine polegi nii lihtne kui esmapilgul paistab. Valgustehniline projekt valmib vastava arvutiprogrammi abil erinevate spetsialistide ? arhitekti, sisekujundaja, elektritööde projekteerija, valgustite müüja ning ehitaja koostöös.

Valgustuse kavandamisel peab olema eelkõige teada, mis laadi töid hoones ja selle erinevates ruumides tegema hakatakse. Iga valgustitüüp sobib vaid mingi kindla otstarbega ruumi või kohta. Tootekataloogides olevad valguskõverad näitavad, kuidas valgus valgusti ümber jaotub, kas see on ühtlane või suunatud. Näitena räägib Sihiveer, et lakke suunatud valgus jaotub peegeldumise teel ühtlaselt, ent käeliste tööde sooritamiseks, kus on olulised varjud, ei sobi.

?On suur vahe, kas ruumis töötab hiljem kullassepp või hambaarst,? ütleb Sihiveer. Kui juveelikaupluses võib olla päris pime ja valgus suunatakse ehetele, siis hambaarstile on oluline värvitoonide eristamise võimalus ning steriilsus. Sihiveer rõhutab, et ruumi on mõttetu paigutada steriilset valgustit, kui kõik muu ? seinad, laed, mööbel ? ei ole puhastatav. Valgustus ei tohi paista ka otse silma ega tekitada peegeldusi arvutiekraanilt.

Seetõttu võetakse valguse projekteerimisel arvesse kõik objektid ja materjalid, mida sisekujundaja kavatseb seintel, põrandal ja laes kasutada. Ekslikult arvatakse, et kui päevavalgus juba olemas on, saab kunstlikku valgust panna vähem. Tegelikkuses töötab asi vastupidi: akendest või klaasseinast läheb suur osa valgust ruumist välja, sest klaasi pinnalt peegeldub sellest tagasi vaid tühine hulk. Ükski töötasapind, milleks loetakse peale laudade ja tahvli ka näiteks riiulit seina ääres, ei tohi jääda varju või olla alavalgustatud. Samas saab õige valgushorisondi määramisel laealuse või põranda valgustatuse arvelt kokku hoida.

Kuna normidest paremat valgustust teha ei keela keegi, siis sellist võimalust ka kasutatakse. Luksuslikud kaubamajad on päevasel ajal hirmvalged, sest ostjal ei tohi jääda tunnet, nagu astuks ta tänavalt koopasse. Suvel, kui pilvise ilmaga on õues valgustugevus umbes kümme tuhat luksi, on kauplused valgustatud rohkem kui talvel. Igal järgneval korrusel valgustatus väheneb, sest külastaja silm harjub.

Teatud juhtudel saab valgusti kasutegurist olulisemaks selle disain. Kööginurgas unustatakse aga tihti, et lambi eesmärk on valgustada töötasapinda, mitte rippuda laes. Kogenud sisekujundaja rolli tähtsustades ütleb Sihiveer: ?Ilusat elu on raske osta, kui ostad seda valest kohast.? Eestis on tema sõnul isegi liiga tihti tulnud ette olukordi, kus juba paigaldatud valgustid on tulnud tööks sobimatuse tõttu välja vahetada.

valgustite valikul tuleb lähtuda:

  • ruumi kavandatud tegevusest

  • töötasapindade asukohast

  • soovitud töötaseme kõrgusest ja valguse suunast

  • ruumi suurusest ja viimistlusmaterjalidest

  • valgustuse psühholoogilisest mõjust

  • valgusti kasutegurist ja disainist

  • Meie valgustus pole küll päris see, mis ta olla võiks, kuna meil käivad just praegu esimesel korrusel ehitustööd. Aga oleme oma valgustatuse saavutanud lähtudes projektidest ja normidest.

Väljaspoolt maja kasutasime Soome projekteerijaid elektritöödega tegelevast firmast. Nemad arvutasid välja, kui mitu valgustit peab ruumis soovitud valgustaseme saavutamiseks olema.

Kui klient tuleb majja, peab ta end tundma mugavalt. Kuna hele valgus muudab ruumi avaramaks, oleme seda püüdnud kasutada võimalikult palju. Oleme kasutanud ka suurel hulgal kohtvalgusteid, mis on suunatud müüdavatele kaupadele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing