Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurim legaalne tulu teeniti aktsiate müügist

Sirje Niitra 17. jaanuar 2001, 00:00

?Näitan alati ausalt oma tulusid,? ütles Ruul eile õhtul Äripäevale. Ta kinnitas ka fakti, et müüs 1999. aastal oma osaluse krevetipüügiga tegelevas ASis Permare ühele lääne päritolu firmale. Müügi asjaolusid ja saadud summa suurust keeldus mees avalikustamast, öeldes, et ei soovi sel teemal vestelda.

Mitme Pärnu äriringkondadest pärineva usaldusväärse allika andmetel on aga just Ruul see, kes deklareeris eelmisel aastal oma tuluks 15 miljonit krooni. Pärnumaa maksuamet oma suurimat maksumaksjat ei avalikusta, sest on saanud asjaosaliselt sellesisulise kirjaliku palve.

Äriregistris on Väino Ruuli nimele registreeritud Pärnus tegutsev kalapüügi ja -töötlemisega tegelev osaühing Korul, mille käive oli 1999. aastal ligi 2 miljonit krooni ja puhaskasum 259 000 krooni.

AS Permare, mille tegevjuht Ruul praegu on, kuulub kolmandiku ulatuses Hiiumaa kalapüügifirmale Dagomar, mis omakorda kuulub Tiit, Tarmo ja Toomas Kõuhkna omanduses olevasse Hiiu Kaluri gruppi.

Ettevõtte põhitegevus on krevetipüük Loode-Atlandil, kus Dagomaril ja Permarel püüab seda delikatesskala kokku kuus laeva. 1999. aastal teenis Permare üle 7 miljoni krooni puhaskasumit.

Ruuli sõnul läheb kaugpüük välisvetes praegu pingeliselt. Seda piiravad aasta-aastalt väiksemaks jäävad püügilimiidid ja ka kreveti hind maailmaturul on langenud.

Ajakirjanduses avaldatud andmetel omandas 1999. aastal enamusosaluse ASis Permare ettevõtte varasem äripartner Islandi firma Nasco, mis sai sellega seoses õiguse kasutada ka Eesti püügilimiiti.

Hiiu Kaluri Grupi juhatuse esimees Toomas Kõuhkna kinnitas Ruuli osalusest loobumist krevetipüügiga tegelevas ASis Permare, kuid täpsemalt ei soostunud asjast temagi rääkima. Kõuhkna väitel kuuluvad selle aktsiaseltsi omanike hulka lisaks Dagomarile ja islandlastele veel üks väike firma umbes 10 protsendi suuruse osalusega ja mõned väikeaktsionärid. Praegu Kõuhkna sõnul krevette ei püüta, sest selle aasta püügilimiit on alles jagamata.

Kui maksuamet eelmisel sügisel saatis kõigile rohkem kui miljon krooni tulu teeninud inimestele üleskutse oma nimi avalikustada, oli sellega nõus vaid kaheksa inimest 179st.

Igal aastal on ajakirjanikud püüdnud jälile saada aasta suurima tulu teeninud isikule. Eelmisel aastal saatis aga suurimat tulu deklareerinud isik maksuametile eraldi kirja, et tema andmeid mingil juhul ei avalikustataks. Maksumaksja soovi täitmiseks ei andnud maksuamet ajakirjanikele isegi statistikat selle kohta, kust maakonnast ja kui palju üksikisiku tulumaksu teeniti, sest see oleks maksumaksja kodukoha välja andnud. Siiski andis üks maksuametnik detsembris kogemata Äripäevale need andmed. Sai avalikuks, et suurim tulu teeniti Pärnumaal ja see oli 15 miljonit krooni.

Kaheksast inimesest, kes maksuameti palvel soostusid nime avalikustama, teenis suurima tulu Ühispanga Pärnu kontori juht Mati Tiimus. Ta deklareeris 1999. aasta kohta tulu 4,13 miljonit krooni ja maksis tulumaksu 1,068 miljonit krooni.

Intervjuus ajakirjale Maksumaksja räägib Tiimus, et uhkust ta ei tunne, et on kodanikuna riigile palju andnud. ?Pigem hakkan ennast juba lollina tundma, kui nii palju sellele tähelepanu pööratakse,? ütles Tiimus. Ta oli tulusid nõus avalikustama eetilistel põhjustel. ?Protestiks varimajanduse vastu,? rääkis Tiimus. ?Varimajanduse probleemidega puutub kokku igapäevases pangatöös, kus laenutaotlejail ei ole näidata kusagilt legaalset sissetulekut, millest võetavat laenu teenindada.?

Kanal 2 üks juhte Kris Taska ütles eile, et kui ta oma 1,15 miljoni kroonise tulu üleskutse peale avalikustas, oli ta üllatunud, et nii vähesed miljonärid oma nime avalikustasid. ?Ma ise ei tulnud selle pealegi, et peaks varjama,? lausus Taska. Teda hämmastas seegi, et nii vähe oli inimesi, kes suuri makse maksid. ?Võiks rohkem olla, vaadates tänavapilti,? märkis Taska.

Endine Q GSMi kommertsdirektor Olav Vilborn deklareeris eelmisel aastal 1,07 miljonit krooni tulu ja ütles eile, et arvas, et vähemalt pooled ?miljonärid? vastavad maksuameti üleskutsele. Vilborni sõnul näitab tegelikkus, et endiselt kardavad ausad maksumaksjad kuritegevust ja väljapressimisi. ?Aga praegu pole aasta 1990, Eesti riik on edasi arenenud,? leiab Vilborn.

Vilborn ise ei ole pärast oma nime ja pildi avalikustamist kuidagi tundnud ahistamist või hirmu. ?Mitmed tuttavad helistasid, et väga tubli, et avalikustasid. Keegi peab eeskuju näitama,? on ta kogenud vastupidist.

Tema sõnul oleks normaalne tulud avalikustada, nii tehakse ka mujal Euroopa riikides. ?See on üks vahend paljuräägitud ümbrikupalkadega võitlemiseks,? lausus Vilborn.

Tallinna linnapea Jüri Mõis ütles 2000. aasta kevadel, et ümbrikupalkade probleemi lahendusena võiks makstud maksude suuruse avalikustada. ?Lahendus on nii lihtne, et jääb arusaamatuks, miks seda seni pole tehtud,? lausus Mõis. ?Miks arvatakse, et tulumaksu ja sotsiaalmaksu suurus on delikaatne info. Ainuüksi Tallinnas aitaks selline ühiskondlik järelevalve eelarvetulusid 10% võrra suurendada.?

Riigikogu küll menetleb praegu üht vastavat seaduseelnõu, kuid selle teine lugemine katkestati novembri lõpus. Sügisel esitasid riigikogu liikmed Rein Järvelill ja Tõnu Kõiv maksukorralduse seaduse muudatuse eelnõu, millega maksuamet saaks maksumaksja või maksu kinnipidaja nõusolekuta avalikustada residendist füüsilise isiku tasutud tulumaksu summa. Rahanduskomisjon arutab seda seadusemuudatust pea igal korralisel koosolekul, järgmine kord ilmselt tuleval nädalal, teatati eile rahanduskomisjonist. Millal see taas saali jõuab, pole teada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing